5. Adaptiivne radiatsioon- eristumine iseseisvateks liikideks 6. Ühtede organismide väljasuremine võib teha võimalikuks teiste organismide mitmekesistumise leviku. Fooniline väljasuremine liigi hääbumine kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutuste tõttu. Massiline väljasuremine- geoloogilises mastaabis lühikese ajavahemiku jooksul kadunud enamik senistest liikidest. 7. Kovergents- vastupidised muutused divergentsile, eri päritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. 8. Analoogilised elundid- organismide kuju või organite sarnasus, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon. Homoloogilised elundid- võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda. 9. Inimese sarnasus inimahvidega avaldub keha ehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises ja isegi
Kaks viimast lauset puudutavad ainult taimi. Mikro ja makroevolutsioon Liigisisesed muutuseid nimetatakse mikroevolutsiooniks. Liigist kõrgemate organismide teket ja muutusi nimetatakse makroevolutsiooniks. Seda iseloomustab kolme tüüpi muutused: organismide täiustumine, mitmekesistumine, väljasuremine. Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute keerukamate organismitüüpide teket. Divergents mitmekesistumine. Uute organismitüüpide teke erinevate elupaikade olemasolu tõttu. Kovergents erinevat päritolu organismide sarnastumine elupaiga ja tingimuste tõttu. Maad asustanud liikidest on üle 90% välja surnud. Väljasuremine nagu ka uute liikide teke sõltub kahesugustest teguritest: elutingimused ja organismide endi omadused. Pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa igavesti püsida. Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümber kohastuda. Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu biosfääri kujunemine. Inimese põlvnemine Meie lähimad sugulased on inimahvid
IV Plokinärv X Uitnärv (seganärv) V Kolmiknärv XI Lisanärv VI Eemaldajanärv XII Keelealune närv 12.7 Piirdenärvisüsteem 31 paari Tuua KNSi tundeerutusi kogu kehast, aktiveerida Selgmiseks Seganärv 5 (kaela-, õlavarre-, nimme-, ristluu-, ja õndrapõimik) 12.8 Erutus ja pidurdus protsessid Divergents Kovergents Erutused jaotuvad laiali Erutused koonduvad Prespünaptiline Postsünaptiline Mediaatorainet ei anta edasi, erutuslaine Neuronid lähevad rakku, pidurdus toimub leviku takistamine rakus Lateraalne Retsiprookne Üks keskus piirab teise tööd Ühte aktiveeritakse, teist pärsitakse
annaabi.ee 
