Korintose stiil, sammaste kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad eriti saledad ja kõrged. 12. Mõisted: kontrapost- poos, mille korral raskus oli ühel jalal aatrium- katuseta ruum, mille põrandas asus bassein. Asus tavaliselt maja keskel kapiteel- üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. kannelüür- kitsad püstvaod, mis liigendavad tüvest karüatiid- naisekujulised sambad tüves- kore- riietatud naisfiguurid kourose- ideaalne sõjakangelane, sportlane, ideaalne keha, et sarnaneda jumalatega. Alasti meesfiguurid
Olümpieion(Ateenas) 2.2 Skulptuur: Arhailine ajastu 7.-5. saj e.m.a: • Periood pärslaste võidust Ateena üle kuni kreeklaste alade tagasi vallutamiseni. • Kreeklased võtsid skulptuuris omaks Egiptuse ja idamaade motiive, nii luues eripärase stiili. Kuros- arhailine periood • Areng märgatavad kourose (meesakt) ja kore (rõivastatud naine) puhul. • Kujud standardsed ja jäigas poosis, käsi sirgelt küljel. • Aja jooksul poosid vaheldusrikkamad ja anatoomia kujutamine paranes. Kore- arhailine periood Klassikaline ajastu 5.-4. saj eKr: • Kreeka kultuuri kõrgpunkt.
Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Arhailise ajastu skulptuurid olid küllaltki üheülbalised, algelised ning olid ka Egiptuse skulptuuri mõju all. Arhailisi skulptuure iseloomustas jäik sirge asend, käed surutud külgedele ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk. Tihti asetati kujul üks jalg veidi teise ette, et skulptuur tasakaalu suudaks säilitada. Algul valmistati skulptuure liivakivist ja marmorist. Leitud on palju alasti noormeeste kourose ja rikkalikult riietatud noorte neidude kore kujusid. Mõnel kujul on salapärane, eriline nn. arhailine naeratus. Kourosekujusid on enamjaolt leitud surnuaedadest, vanade meeste haudadelt. Enamasti seostati neid kujusid jumal Apolloniga ning kujunes välja ka arvamus, et neid püstitati Olümpiamängude võitjate auks. Korekujusid on leitud kõige rohkem Ateena akropolilt ning ilmselt kujutavad need jumalanna Persephonet. Kouros Kore
* * Kreeka skulptuurikunsti moodustavad: * Ehitistega (peamiselt templitega) seotud reljeefid ja kujud * Vabafiguurid ja portreebüstid (hilisemal ajal). (vabafiguuride areng on jälgitav alates 7.saj eKr. 3. *Arhailisel ajal (vanemal) loodud vabalt seisvad kujud kreekas alasti meesfiguurid kouros ja riietatud naisfiguurid (kore). Elusuurusi või isegi suuremaid kourose on leitud üle saja neil on tajutav egiptuse kunsti mõju (seisavad sirgelt, peaaegu valveseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg ettepoole astmuas) . * Kreeklastel oli anatoomia järgmine alguses natuke kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid suuri inimfiguure. 4. Kouros * Omaaegne tähendus pole selge, oletatakse et nad kehastavad kreeka ühiskonnas ja eriti
vabalt seisvad kujud on kreekas alasti meesfiguurid kouros ja riietatud naisfiguurid kore. Kouroseid on leitud üle 100, tunda egiptuse mõjusid, neil on irve näos. Kore'd olid pidulikud ja rõõmsad, riides. Keha vormid on ülidstatud. Egiptlased oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplokiga. Kreeklaste figuurid olid kohmakamad, aga nad olid esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid suuri figuure. Kore ja kourose erinev kujutamisviis peegeldas ühiskondlikke seisusi mehe ja naise vahel. Klassikalised ajajärgul toimub suur edasiminek ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob irve ja näob on rahulikud. Kujude elavnemine sai paremini esile tulla kontraposti rakendamisel kui inimene seisab vabalt, toetub ühele jalale, teisele nõjatub, see muudab kogu keha. Kreeka skulptorid hakkasid
annaabi.ee 
