Kättesaadav: http://www.hgeo.h.kyoto-u.ac.jp/soramitsu/kofun.html (9.10.16) 16 Wa-pedia. (9.10.16) 17 Ancient History Encyclopedia. (9.10.16) 18 Hemshall; Valgus 2010, lk 28 19 Japan reference. Kättesaadav: http://www.jref.com/articles/kofun-period.208/ (9.10.16) 20 Jaapani arheoloogia kodulehekülg (9.10.16) 21 Japan reference. (9.10.16) 22 Osaka ülikooli arheoloogiaosakonna kodulehekülg. Kättesaadav: http://www.let.osaka-u.ac.jp/kouko/nonaka/en/ancient_tomb_period/ancient_tomb_period01.html (9.10.16) 3 Tsude Hiroshi sõnade järgi on inimese staatus ja päritolu ning tema kofun ja selle kuju ning suurus seotud24. Kofunite suurus varieerus tohutult, alates viiemeetrise läbimõõduga kofunitest, kuhu maeti arvatavasti tavaisikuid, kuni Giza püramiidi suuruste kofuniteni25. Suurim kofun
Pikse(jumala) ja ta oponendi vastasseis · L. Röhrich: pikse vastasena kurat asendanud kurja hiiglase, kes soovib röövida päikest, kuud ja tähti · Pikse oponendi seos vee- ja maa-elemendiga; ktoonilise sfääriga (vt must härg) · Varasemate jumalanimede kohandamine kristliku mütoloogia ja usundisüsteemiga (lms jumal(a), kurat, perkele, vrd leedu velnias) Piksega seotud sõnavara lms keeltes 1) vana mees · eesti kõu (Wied.: vana mees, vanaisa), ka kõuk, vrd soome kouko, kouki (surm, tont, suur loom, karu, täi) · eesti äike < äi (vanaisa, ka vadja äiä), väljend: äiä hoog (piksetuul), ka soome äijä jyriää (müristab), vrd ka Äio · soome-karjala-isuri ukkonen < ukko 'vanaä', ka väljendid ukon kaari (vikerkaar) ja ukkosen vaaja (välgunool, ,,piksevai") · vadja ukoo jürü ~ ukuo jürü (piksemürin), ukoolookka (vikerkaar) · liivi vana iza (vanaisa), ka pitki(z)-iza;
kogu taeva tähenduseks; vrd. indoaaria *dyáv‐ [‘taevas’]; djú‐pa’ [‘taevajumal’] < IE *dyew‐s (kreeka Zeu‐s = ladina jú‐: *Ju‐pater > Ju-piter > Juppiter [‘Taeva Isa’]) Vrd PF *taivas (‘taevas’) < indoiraani *daivas (‘jumal’) 54. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. 1) vana mees eesti kõu (Wied.: vana mees, vanaisa), ka kõuk, vrd soome kouko, kouki (surm, tont, suur loom, karu, t äi) eesti äike < äi (vanaisa, ka vadja äiä), väljend: äiä hoog (piksetuul), ka soome äijä jyriJää (müristab), v rd ka Äio soome‐karjala‐isuri ukkonen < ukko ’vanaä’, ka väljendid ukon kaari (vikerkaar) ja ukkosen vaaja (välgunool, „piksevai”) vadja ukoo jürü ~ ukuo jürü (piksemürin), ukoolookka (vikerkaar) liivi vana iza (vanaisa), ka pitki(z)‐iza;
mumm? · hirmutusolendi välimuse kirjeldamine (nt pikkade hammastega rott, karvane mumm, verevidi hambidiga russalka, must mees) · tavakeele jaoks tähendusetud või ebamäärase tähendusega sõnad, nt empelmüts, herneööt, koll (koill, kon'n), kadi, kägi, kärt, mekelmüts, mumm, möura, oakräun, paatsa, pau, pusa, põrk, pöhmus, pöök, rukkinüdi, toodo, üübjas, öök; ingeri pörkö, vadja mömö; soome kouko, kouki, kooko, koko, pöpö, pökö, pörö "Ilmselt germaani eeskujul on arenenud ka meie viljakushaldjate kultus. [---] vilja elujõud keskendub viimsesse vihku, mida säilitatakse läbi talve (selle nimetus kollivihk osutab ms. ka surnute siirdhinge kujutelmale). Siit samm edasi hakatakse seda vihku vilja haldjaks, kes "kaitseb" vilja. See haldjas omandab mingi looma kuju (viljahunt, rukkihunt, röäsusi, hernehunt, näärisokk jne.) ja isegi inimesestub
annaabi.ee 
