jõulud, Viidas vintskull viib jõulud. (Käi) 6. Toomas täidab tünni. (Räp) 7. Mis enne jõulu tihase, seda jõulupäe süüasse. (Muh) 8. Küünlapäev viimne jõul. (Jõe) 9. Pikk liug, siis pikad linad. (Kos) 10. Tuhkapäev viheldakse liha seljast maha ja kala selga. (Wiedemann) 11. Kui mitte pastuneljapäevi päästpühaks ei peatu, siis ometi sabagi. (Plv) 12. Vanast Mikul ütel, õt: ,,Mullõ kiitke kiislat", a Jüri ütel: ,,Mullõ küdsage vatska." (Se) 13. Ku ristipäävä kotun pühä um, sis ei tulõ üttegi risti maja pääle. (Rõu) 14. Nelipühid peeti nii suureks pühaks, et sel päeval ei pidade rohigi kasvama. (V Mr) 15. Kis ei lähä juanitulõlõ, sie jääde mardini magama ning küünlapäeni kükütämä. (Khn) 16. Mis jaanipäeval lubatas, tood jõulupühal tõotas. (Rõu) 17. Pudruga tuleb, pudruga läheb. (Rap) 18. Ristkädsile rikas, saaja nigu saapuhtile puhtalt. (Urv) 19. Püha olgu, püha tulgu, haru argipäevi seas olgu. (Kaa) 20
Möldre veski paisu alt juudu vesi oll lämmi ja es taha sukugi pääd ravitsõda. Volli löüdse, et ei avita siin miski, piät koskilt pääparandust saama. Poolõ versta päält nakas Kribu talu paistma. Peremiis oll vahtsõ vankriratta aidakaartõ veere alla tahenõma säädnü. Tii vei Kribu aida takast müüdä ja ku untsandsgu aidaga kohaguti saiva, läts Kolla haigõn pään palama tulõkõnõ. Ega Kribu peremehel kotun õks viina ei olõ ja kitsivõitu ka tõõnõ, sis ei lääq küsümägi. Võtami paremb vankriratta üten. Ratta ruttu kangli alla ja viil rutõmbale mõtsa varju. Kribu peremehel katõraudnõ, kes tuud tiid, mis saa, ku näge. Pääle mõtsa tõmsiva pisu hinge ja pidäsivä plaani. Kolla sis arvas, et läämi Juurõ Augusti poolõ. Tuul suur talu, hulga sulatsit, noidõ jaos õks midägi hoitas. Volli nõuh ja nii säetigi sammuq Juurõlõ. August kamand aida man, ku näid nägi
aina manu `kaema, mis nuu sääl teevä vai. Nii et ega sis tu karjalaits `lõunassvahel väga nii väga magada¦ss läpeki (= ei läbenudki), es tahakine. `Lõunassvahel olli sis vabaduss `rohkemp prii. Ega ma `võõra man s¦ole, ma olli oma emä man karjan, ega sis nii väga lõunassvahe tüüd es sunnita. Aga õdagusspoolen pidi jälle kell neli tsikuga `mõtsa (= kesapõllule) minemä. Ja kellä katõssani ja mõnikõrd pidi viil vahel ütessäni mõtsan olema. Kui es saa `pernane kotun tsikule `süüki ette `anda, mis olli valmistedu, olli `kossegi (= kuskil) aina¦man, 11 sis es tohi `enne kodu ka tulla. `Enne pidit, niikavva pidit mõtsan olema ku `pernane kodu tulli ja tsikule söögi `moldi `pandse (= pani). S¦tuu karjamaa tuu olli jo palass, egass sääl ei¦tä midä suurt võtta¦ss ole. Ja nut¦tsia nuu¦ss saisava (= nood ei seisnud) ka, kesä¦pääl käisivä
annaabi.ee 
