Kandseened (Basidiomycota) Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. saprotroofid, kelle alla kuuluvad ka kandseened. Arvatakse, et kandseened lahknesid kottseentest rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi ning nüüd on nendest tekkinud omaette rühm. Neid on määratletud ligikaudu 16 000 liiki, hõimkonnas on kolm klassi ning nad kõik on esindatud ka Eestis. Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened - riisikad ja puravikud, aga ka torikseened, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saprotroofid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Siia kuuluvad ka majaseened, mis lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale nt
ökoloogia; levik; tähtsus. Kirjeldatud ca 22 000 liiki. Kolm alamhõimkonda, nende peamised tunnused, paljunemine ja majanduslik tähtsus: roosteseened Pucciniomycotina ; nõgiseened Ustilaginomycotina, meenuta nähtud filme); eoslavaseed Agaricomycotina (NB seminari ettekannetest ). Samblkikud: Samblikud kui lihheniseerunud seened kuuluvad seeneriiki, mitte taimeriiki süsteemi paigutuvad mükobiondi liigi järgi. Ligi pooled kõigist teadaolevaist kottseentest ja 1/6 kõikidest tuntud seenliikidest (ca 14 000 liiki). Eestis u. 1000 sambliku- ja lihhenikoolse seene liiki. Vetikad ja tsüanobakterid kui seente sümbioosi partnerid (mõisted pro- ja eukarüoodid); Prokarüoot- eeltuumne, eukar-päristuumne EELISTAB PARTNERINA VETIKAT Vetikad on lihtsad, enamasti veega seotud päristuumsed organismid tsüaanobakterid on eeltuumsed organismid, endosümbioos (näide Geosiphon pyriforme - Nostoc kui mudelorganism endosümbioosi
Viljakehasid neil ei teki. Nõgiseened (Ustilaginomycotina) - Seeneniidistik taimesisene, rakkudesse tungivad iminapad. Seeneniidid pannaldega. Vaheseinad lihtpooriga. Suguline paljunemine sporiidide omavahelise ühinemise teel. Eoslavaseed (Agaricomycotina) - Hüüfe moodustavad seened. Sugulise paljunemisega ja paljurakulise viljakehaga. Viljakehaga seotud mõisted: kübar ja jalg. 8. Samblkikud Samblikud kui lihheniseerunud seened. Ligi pooled kõigist teadaolevaist kottseentest ja 1/6 kõikidest tuntud seenliikidest. Eestis u. 1000 sambliku- ja lihhenikoolse seene liiki. Vetikad ja tsüanobakterid kui seente sümbioosi partnerid. Endosümbioos - primaarne ja sekundaarne endosümbioos. Eksosümbioos - valdavas enamikes samblikest on mükobiondiks kottseen, harva kandseen. Fakultatiivsed samblikud: Lihheniseerunud seened, kes soodsate keskkonnatingimuste korral toituvad saprotroofselt ning kehvades oludes leiavad fotobiondi ja moodustavad sambliku
Eriti hinnatakse ekstraktiivaineid, mis annavad seentele iseloomuliku maitse ja lõhna. Paremateks loetakse noori seeni. Seente liike on arvukalt ja enamik neist on söödavad. Mittesöödavate hulgas on ka väga mürgiseid (roheline ja valge kärbseseen). Toruseened on kõik puravikulised, millest parimaks loetakse kivipuravikku. Lehikseentest on tuntumad sampinjonid, kuuseriisikas (parimad lehikseened), kase-, valge- ja männiriisikas, kukeseen, pilvikud jt. narmasseentest põdramokk ning kottseentest mürklid, trüflid ja kogritsad. Värskelt säilivad seened halvasti. Kuivatatakse toru- ja kottseeni. Kuivatatud kivipuravikku nimetatakse ka valgeks seeneks (säilitab valge värvuse, ülejäänud toruseened muutuvad mustaks). Soolatakse lehikseeni (parim on kuuseriisikas). Marineeritakse kõiki seeni, kusjuures parimad on noored ja väikese kübaraga seened. Hinnalisemaid seeni (sampinjonid, kuuseriisikas, kukeseen) konserveeritakse omas mahlas ja valmistatakse lõunakonserve. 5.14
annaabi.ee 
