toimetama. Ka endine valla täitevkomitee esimees Dtrömfeldt asus uuesti ametisse, ähvardades saareelanikke. Vahistati ruhnulased Toomas ja Juhan Östermann, Mats Falk, Andres Nee ja Andreas Björg, kes olid vallategelased. Mitteruhnulastest vahistati koolijuhataja Tants ja pärast mitmepäevast otsimist ka tuletornivaht Merend. Vahistatud pandi peaaegu kaheks nädalaks tuletorni maja all olevasse kottpimedasse keldrisse. Hiljem A.Nee ja M.Falk siiski vabastati, ülejäänud viis meest viidi Kuressaarde. Seal vabastati üks Östermani vendadest, neli meest aga mõrvati. Need olid tuletornivaht Merend, kiilijuhataja Tants ja Ruhnu vallategelased Björg ning Österman. Pärast ruhnulaste arreteerimist mängisid saarel maabunud venelased ka oma sõjamänge. Garnisoni ülem leitnant Saškov jagas saare ranniku allüksuste vahel sektoriteks ja laskis kaevikuid kaevata.
Tartarose pimedasse sügavikku, kus pole päevavalgust ega ka mitte öö hämarat varju, vaid tihe, pilkane, lõputu pimedus. Uranose naine oli masendatud teadmisest, et titaanid on maa sisemuses vangis, eks olnud nad ju tema lapsed. Ta otsustas titaanidega rääkida ja õhutada neid vastuhakule. ,,Oh häda," ütles ta, kui oli oma lapsed üles leidnud. ,,Kuidas saan ma elada igavesti, teades, et mu lapsed on kottpimedasse Tartarosse suletud? Kes teist julgeb uueks jumalate valitsejaks hakata? Teie isa on juba küllalt kaua valitsenud. Nüüd on kellegi teise kord." Titaanid lasid pea norgu, samuti ka sajakäelised hiiglased. Uranose vägevus oli hirmuäratav, ja sada korda hirmsam oli see siis, kui ta oli raevunud. Kuid siiski mitte kõik titaanid ei kartnud. Ühe silmad lõid särama. See oli Kronos, kes oli alati igatsenud saada ise maailma valitsejaks
Usklik sind nähes kõik uksed suleb, aga su juurde kui koju tuleb igatsev keiser ja uhke askeet. (,,Vabaduse deemon", 1936) Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi? Miks julm ei olda iial juhtumisi? Miks lillekiivrid roostega ei kattu? Miks elu tähetund on kordumatu? Miks tulukene tuisuvööde kestel ei kustunud, ei kustu inimestel? Eks küsi endast parematelt. Eks küsi surnutelt. Ja elavatelt. Kuid ära iial küsi kaduvikult sa enam neid, kes läksid juhuslikult kottpimedasse läbi leetetuha. Oh usu, nendele on ükstapuha, kas laevamees kord sõudis laternata nad kaotsi meelega või kogemata (,,Tähetund", 1965) Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. 13 Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. (,,Räägi tasa minuga") Ülesanne
annaabi.ee 
