Tänapäeval on suffolki lambad suured, heade lihavormidega. Jäärad kaaluvad rohkem kui 110 kg (113-150 kg), uted 80-110 kg. Uttede villa peenus on tavaliselt 30-36 µm, pikkus 7-8 cm, villatoodang 2,5-3 kg. 2001. aastal on Eestisse toodud kolm suffolki jäära ning 2002. a kolme erinevasse farmi 40 utte ja 5 jäära. Oksforddauni tõug, hämpsiri (ingl. k. Hampshire) uttede ja pikavillaliste kotsvoldi jäärade ristamisega. Tänapäeval on oksforddauni tõug üks suurema kehamassiga lambatõuge. Lammastelt saadakse suure tailiha sisaldusega raskeid lihakehasid, mistõttu nende lammaste arv on Suurbritannias viimasel kahel aastakümnel järsult tõusnud. Karjades enne paaritusperioodi keskmiselt 89 kg, poeginud utelt saadi 1,39 talle ning 8-nädalaste tallede kehamass oli jäär- ja utt-üksiktalledel vastavalt 26,3 ja 24,5 kg ning kaksiktalledel vastavalt 20,0 ja 18,8 kg
(Norfolk Horned) Tänapäeval on suffolki lambad suured, heade lihavormidega. Jäärad kaaluvad rohkem kui 110 kg (113150 kg), uted 80110 kg. Uttede villa peenus on tavaliselt 3036 µm, pikkus 78 cm, villatoodang 2,53 kg. 2001. aastal on Eestisse toodud kolm suffolki jäära ning 2002. a kolme erinevasse farmi 40 utte ja 5 jäära. Oksfordauni (Oxford Down) ... tõu aretus algas 1830. a. Inglismaal Oxfordi krahvkonnas hämpsiri (Hampshire) uttede ja pikavillaliste kotsvoldi jäärade ristamisega. Inglismaa Põllumajanduse Kuninglik Liit tunnistas oksfordauni (Oxford Down) lambatõu iseseisvaks tõuks 1862. a ning selle tõu esimene tõuraamat trükiti juba 1889. a. Tänapäeval on oksfordauni (Oxford Down) tõug üks suurema kehamassiga lambatõuge Suurbritannias ning tõujäärasid kasutatakse isastõugudena laialdaselt ristamisel (British Sheep, 1992). Isaloomade kasutamisel päranduvad järglastele hästi edasi head lihavormid,
kaguosas. Tänapäeval on suffolki lambad suured, heade lihavormidega. Jäärad kaaluvad rohkem kui 110 kg (113 kg150 kg), uted 80110 kg. Uttede villa peenus on tavaliselt 3036 µm, pikkus 78 cm, villatoodang 2,53 kg. 2001. aastal on Eestisse toodud kolm suffolki jäära ning 2002.a. kolme erinevasse farmi 40 utte ja 5 jäära. Oksforddauni tõu aretus algas 1830. a. Inglismaal Oxfordi krahvkonnas hämpsiri (ing. k. Hampshire) uttede ja pikavillaliste kotsvoldi jäärade ristamisega. Inglismaa Põllumajanduse Kuninglik Liit tunnistas oksforddauni lambatõu iseseisvaks tõuks 1862. a. ning selle tõu esimene tõuraamat trükiti juba 1889. a. Tänapäeval on oksforddauni tõug üks suurema kehamassiga lambatõuge Suurbritannias ning tõujäärasid kasutatakse isastõugudena laialdaselt ristamisel (British Sheep, 1992). Isaloomade kasutamisel päranduvad järglastele hästi edasi head