Selleks, et hinnata, missuguste asjaolude teatamist võis teine pol oodata, tulebarvestada ka teise poole omaduste ja kogemustega. RKTKo nr 3-2-1-43-15, p 22 üldine teavitamiskohustus Asjaolud: Rainer Vainola (hageja) hagi Harri Varepi ja Sirje Kivistiku (kostjad) vastu müügilepingu alusel saadud 34 000 euro tagastamiseks ja 1415 euro 32 sendi suuruse kahju hüvitamiseks. Hageja tahab taganeda kostjatega sõlmitud ostu-müügilepingust ja asjaõiguslepingust, sest müümisel kostjad ei teatanud, et korteriühistul lasub võlgnevus panga ees ja see läbi lasuvad ka korteril kohustused. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Missuguste asjaolude vastu võib ostjal veel olla äratuntavoluline huvi? VÕS § 14 lg 2 Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist
pärija". Võttes arvesse sama koodeksi § 435 kommentaare (VNFSV KohtuRK käskk. 1937. a nr 47), nõudega kohtusse. mõeldi pärandi asukohas mitteviibiva pärija all pärandi avanemise kohas mitteviibivat pärijat. M. Kallase pärandi avanemise koht asus Rootsi Kuningriigis. Osundatud koodeks ei kehtestanud ehitise Kuivõrd linnakohus tuvastas, et õigeaegselt hagi esitanu kuulub kõrvuti kostjatega samuti M. Reidla pärandvarana vastuvõtmisele erisätteid. Ehitist ei ole tunnistatud ka vaibevaraks (§ 433). VNFSV pärijate hulka, on põhjendatud ka hageja õigusi rikkuvate pärimisõiguse tunnistuste kehtetuks TsK ei kehtestanud pärimistunnistuse väljaandmise lõpptähtaega. tunnistamine. ENSV territooriumil 1. maist 1962
solidaarselt. Pooled ei vaidle, et hageja sõlmis iga kostjaga käenduslepingu, mille järgi igaüks neist käendas põhivõlgniku laenulepingust tulenevaid kohustusi kuni 2 370 000 krooni ulatuses. Hageja väitel tähendab see, et ta saab nõuda selle raha maksmist igalt kostjalt eraldi, st kokku saab ta nõuda 7 110 000 krooni maksmist. Kostjate arvates tähendab see aga, et nad vastutavad põhivõlgniku kohustuste eest solidaarselt 2 370 000 krooni ulatuses. Kohtud on vaidluses nõustunud kostjatega, järeldades VÕS §-st 150, et mitme käendaja puhul ei ole osavastutus võimalik. Kolleegium sellega ei nõustu. 14. Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad VÕS § 150 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Selline regulatsioon kaitseb kolleegiumi arvates ennekõike võlausaldaja huve, kuna see tagab võimaluse pöörduda kogu tagatava nõude sissenõudmiseks iga käendaja vastu