VESI LAHUSTAB KIVIMIT JA LÕHED LAIENEVAD KARSTIALA KUIV KURISU KARSTILEHTER JÕESÄNG PINNAKATE LUBJAKIVI MAASISESE TÜHEMIKU MAA-ALUNE KOHAL PINNAS SALAJÕGI VÕI JÄRV LANGATUB KARSTIALAL ON VEES LAHUSTUVAD LUBJA- KIVID MAAPINNA LÄHEDAL. VESI VALGUB LÕHEDE JA LEHTRITE KAUDU LUBJAKIVIDENI KARSTISEEN KOSTIVERES HARJUMAAL KOSTIVERES ON VESI LAHUSTANUD SUURVEE AJAL LUBJAKIVIPANGASE ALUMIST OSA. TEKKINUD ON SEENEKUJULINE VORM KARSTIKOOBAS EESTI PIKIM KARSTIKOOBAS ASUB HARJUMAAL JA ON 58 M PIKK. EESTI KARSTIKOOPAD ON MADALAD JA VÄIKESED, SEST MEIE KARST ON NOOR HAKKAS ARENEMA ALLES PEALE VIIMAST JÄÄ-AEGA EUROOPA SUURIMAD KARSTIKOOPAD ON SLOVAKKIAS, SLOVEENIAS, TSEHHIS, ITAALIAS, PRANTSUSMAAL, RUMEENIAS, VENENEMAAL KRIMMIS STALAKTIIDID ..
1 SISEKESKONNA ANALÜÜS 1.1 Ettevõtte profiiil Hetkel ratsaklubi asub Tallinna Hipodroomil rendipinnal. Tallis on 10 boksi ja puhkeruum. Seoses sellega, et Tallinna Hipodroomi omanikud müüsid oma maad ära ja paari aasta pärast Hipodroom pannakse kinni, ei ole mõtted renoveerida talli hoone, ehitada maneezi, wc ja dusi ruumi jmt. Kuid paari aastaga on hea võimalus luua kliendibaasi ja ratsaklubi imidzi. Hiljem ettevõtte omanik saab ehitada või rentida talli Tallinnast välja, Kostiveres, sest seal kandis ta omab 25 hektarit maad, kus hetkel valmistakse heina ja silo rulle. Ettevõttes OÜ Hobuenergia hetkel töötab 2 inimest täiskohaga (treener-tallimees, turundusjuht-omanik), 1 poolekohaga (raamatupidaja) ja ülejäänud on hooajatöötajad. Kõik töötajad on välja koolitatud vastavalt oma elukutsetele. Töötajatel kes töötavad tallis on oma tööriietus, mis on alati puhas ja korras. Ratsaklubil ei ole veel tehtud logo ja interneti lehekülg
Pakri pank 7 3.2 KUJUNEMINE 3.2.1 Aluspõhi ja pinnamood Aluspõhi paljandub Põhja- Eesti klindiastanguis ja jõgede alamjooksu orgudes. Eristuvad 14 ordoviitsiumi ja 4 siluri ladestu ladet. 25. oktoober 1976.a Osmussaare lähedal meie tugevaim maavärin 4,75 magnituudi. Pinnamood – Põhja- Eesti klint. Lõhelised paekivid soodustavad karstumist. Karstiväljad Kostiveres, Tuhala ehk Kata karstiala ( Eesti suurim karstitühimik Virulase koobas, käikude kogupikkus 90m ), Kuimetsa karstiväli, Pae karstiala (Karriväli) 3.2.2 Veestik Enamik jõgesid saavad alguse soodest ja neil on lavamaal voolates moldorud, klindilt laskudes aga juga, kaskaad või kärestik. JÕED - Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Treppoja, Vasalemma. Kasari jõestik – Teenuse, Vigala, Velise. JÄRVED – Kahala, Maardu, Ülemiste, Klooga
Karstialadel on pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid jõgesid ehk salajõgesid. Karstivesi väljub maapinnale rohkete karstiallikatena. Karstumine muudab maapinda ja takistab maa kasutamist. Sellepärast tuleb karstiga arvestada ehituste planeerimisel, sest see võib kutsuda esile maapinna sissevarisemisi. Karsti levik Eestis on suuresti seotud tektooniliste lõhedega, mida mööda toimub vee liikumine kivimimassiivis vertikaalsuunas. Eesti suurimad karstialad asuvad Kostiveres, Katal, Kivimetsas ja Uhakul. Maailma suurim karstikoobas asub Põhja-Ameerikas Kentucky osariigis. Sealsel Mammutikoopal on viis ,,korrust" ja ligi 288 kilomeetrit käike. Suurim saal on 5 kilomeetrit pikk, 90 meetrit lai ja 40 meetrit kõrge. Karstialad on kõige ohtlikumad saastumisalad, kuna lõhede ja koobaste kaudu võivad reostusained sattuda otse põhjavette. Karstialade kaudu saab kõige paremini juhtida põhjavett. 3.2 Vitsamehed
annaabi.ee 
