Laulupeo traditsioon Laulupeo traditsioon on eestlaste ajaloos äärmiselt erilisel kohal. Laul ning muusika on meie rahvust kostitanud juba sajandeid ja teeb seda kindlasti ka edaspidi. Minu jaoks personaalselt on samuti laulupidu olulisel kohal, kuna pean vajalikuks inimeste koos tegutsemist ning rahvuslikkuse rõhutamist. Meie riik on väike ja noor, aga rahva vaim värske ja ootusärevil. Usun, et laulupidu on just see mis suudab panna kogu meie pisikese kommuuni tõepoolest ühes hingama ja mõtlema. Lugedes kasvõi kommentaare internetist, võib leida
ole ja nad rääkisid et viimane suri ka poolteist aastat tagasi ära. Pärast õhtusööki saadeti doktor oma tuppa (oli pühapäev). Kui ta oli oma toas vaatas aknast välja ja nägi viite vabrikut hakkasid tal jälle negatiivsed mõtted mis kõik on seal sees ja kuidas seal töö käib, talle ei meeldinud see. ( omaniku nimi oli Hristina Dmitrijevna). Koroljov mõtles kui ebatervislik töö see on ja kui vähe nad sellega teenivad et Hristina kes oli teda kostitanud saaks sterletit süüa ja madeirat juua. Mingisugune hääl tuli mida ta ka saabudes kuulis (üksteistkorda nagu oleks metalli vastu virutatud) , ja siis kuulis veel , mõtles välja vaatama minna ja kui oli õues hõikas keegi talle et ,, kes see tuleb?" ja siis Koroljov mõtles et siin käib asi nagu vanglas. ( kirjeldatakse loodust ja looduse hääli). Koroljov läks laua virna peale istuma ja mõtles et selle kõige kurja taga on saatan kes teda jälgib, vaatas aknaid , oli omaette
(Antiigileksikon, 1983). Bellerophon, ka Bellorophonthes, kes oli ühe müüdi kohaselt Korintose kuninga Glaukose poeg, ent keda peeti ka merede valitseja Poseidoni ja targa sureliku Eurynome pojaks, taltsutas Pegasose Athenalt unes saadud kuldsete, ennenägematult ilusate valjastega, saades kuulsa looma peremeheks. Tirynsi2 kuninga Proitose abikaasa Anteia armus Bellerophonisse, kes naise ära põlgas. Anteia nõudis Bellerophoni tapmist. Et Proitos oli noormeest oma lauas kostitanud, ei saanud ta Bellerophoni tappa ning saatis ta Aasiasse Lüükia kuningale kirja viima, kes enne teate lugemist Bellerophoni samuti külalislahkelt kohtles ning seega ei julgenud Zeusi viha kartev kuningas kirjas sisaldunud soovi täita. Bellerophon saadeti tuld sülgavat koletist Chimairat (Kimääri) tapma. Kurjakuulutav elukas oli eest lõvi, tagant madu ning keskelt sokk, kuid Pegasose seljas polnud vaja leegitsevale koletisele ligi minna. Pegasosega Chimairast üle
Kõik maaletoojad väärivad veinisõprade tänu, igaüks neist on maail- hest (nt Domdesc- mast midagi head üles leidnud ja meile maitsta toonud. Mina pean neid tä- hant Werner´sches nama selle koolituse eest, mis on teinud selle raamatu võimalikuks. Mõ- Weingut, Schloss ni on mind oma veinivalmistaja juurde kaasa kutsunud, mõni uusi veine Saarstein), ka olen maitsta pakkunud, mingi teadmisega on kõik mind kostitanud. koondanud kok- ku kõik prantsuse Tahaksin tänada raamatu mõnd osa täiendanud Arne Pajulat (kes on Château´d ja Hispaa- ühtlasi ka raamatu toimetaja) ja Andre Peremeest. Samuti veinimaju, kes
annaabi.ee 
