probleemid ja depresioon(enesetapp). Ohvrite arv oli umbes 10,000 kuni 250,000! Tegelikku arvu ei saa me kunagi teada, sest isegi praegu veel inimesed Euroopas, eriti Venemaal ja Ukrainas surevad kiiritusest põhjustatud haigustesse, eriti vähki. Kiiritatud maal üleskasvavad laste meditsiinilised tingimused on kohutavad. Ja need tagajärjed ei kesta ainult praeguse põlvkonna ulatuses. 9 11.Oktoober 1991(Igor Kostini sõnul) On 12 okt. 1991,seistes teise ploki ees,kohtades tuttavaid kaevurikiivrites,gaasimaskides,tumedates kombinesoonides.Nende silmades tublide tööliste ja sõdurite rahulikkust,aga ka veidi hirmu.Igori nahk kiheleb ägedalt.Küsides mis lahti nad sõdurid selgitavad ,et üks operaator tegi vea ja algas tulekahju,plahvatus paiskas katuse pealt,aga õnneks ei lekkinud radioaktiivseid aineid,tuli reaktorit ei puudutanud
.........................................................................................15 5.2 INTERVJUU: KALJU SÜLT................................................................................................ 15 5.3 INTERVJUU: GEORG KONKSI.........................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Ma valisin enda uurimistöö teemaks Tšernobõli, sest see huvitab mind. Enne uurimistöö teema valimist lugesin ma Igor Kostini raamatut „Tšernobõl reporteri pihtimused“, ning peale seda tekkis minus suur huvi selle kohta veel rohkem teada saada. Mind mõjutas see, et see oli tõsi, aastaid tagasi oli see paljudele inimestele reaalsus. See raamat ei olnud lihtsalt mingi õudusjutt vaid sajad tuhanded inimesed pidid selle läbi elama. Minu uurimistöö esmane eesmärk on mulle endale selgeks teha, mis oli Tšernobõli
Uurimistöö kirjutamisel kasutan erinevaid teoreetilisi allikaid. Tähtsamateks on erinevate folkloristide, ajaloo- ja kultuuriteadlaste nagu Tarmo Kulmari, Eiki Bergi, Anu Korbi, Aivar Jürgensoni, Tiia Ristolaineni, Marika Mägi, Maire Sala uurimusi, artikleid. Suuremal määral toetun oma juhendaja PhD Marju Torp-Kõivupuu teadustöödele. Vene matmiskombestikku puudutavad materjalid toetuvad eelkõige Andrei Kostini, Natalia Judina, Vladimir Andrejevi, Tatjana Dronova, Tamara Tolchanova metoodilistele materjalidele ja artiklitele. Hauakivide sümboolika tõlgendamiseks kasutan rohkesti Aleksander Heintalu, Matthias Johann Eiseni, Tiit Saare, Mall Hiiemäe, Jelena Levkievskaja, Inna Smirnova, Jelena Grushko, Tolstaja teadustöid, lisaks eelnenutele ka Eesti Rahvaluule Arhiivi uskumuste ja kombekirjelduste e-kartoteeki. Oma uurimuse tarbeks viisin läbi intervjuu firmas Kiviraidur töötava skulptori Kaupo
annaabi.ee 
