(Bowker 2004: 176) Islam tekkis Araabia poolsaarel asuvas Meka linnas 610. aasta paiku pKr. Seal ajal oli Araabia levinuim religioon üks muinassemiidi usundi vorme. Selle jumalatele ja jumalannadele oli rajatud paljudesse paikadesse pühamuid. Võib arvata, et ka usk kõrgemasse jumalasse või peajumalasse, keda araabia keeles nimetati Allahiks, oli laialt levinud. Teisi jumalusi peeti mõnel pool ingliteks, kelle poole usklik võis pöörduda palves, et nad tema eest peajumala ees kostaksid. (Partridge 2006: 356) Enamik araablasi olid rändhõimude liikmed ehk beduiinid ja nad pidasid tähtsaks pigem inimese õilsust kui mingit jumalikku jõudu. Nad uskusid, et kogu nendega toimuva määrab ette ära Saatus või Aeg. Neid ei austatud usuliselt, vaid käsitati lihtsalt kui ,,asjade kulgemist". Mõned hõimud ja hõimuliikmed olid võtnud omaks ristiusu ning Mediinas ja mujal Lääne-Araabias oli ka juudi kogukondi. Seetõttu olid paljud araablased mõneti
Caecari muundumisega komeediks. Hamiltoni kirjapandud müüdid on Ovidiuse nime alt leitavad. „Fasti“ – Rooma kalendri põhjal kirjutatud teos. Kalendritähtpäevad kuude kaupa, kus igas kuus olid ära märgitud tähtpäevad. Jäi lõpetamata, sest pagendati Musta mere äärde. III periood - Musta mere ääres kirjutatud. I teos „Kurvad laulud“ viimane öö Roomas, sõpradega hüvastijätmine, rasked muutused. „Kirjad Musta mere äärest“ palub sõpru, et need Augustuse ees kostaksid ja ülistaksid teda. Kirjeldab ka kohalikku rahvast, elukombeid, loodust, kohalikku keelt jne. VERGILIUS – sündis Põhja-Itaalias Milano lähistel. Peale hariduse saamist läks ta Rooma, et teha karjääri advokaadina. Aga kuna tal puudusid selle jaoks vajalikud omadused pöördus ta kodukanti tagasi. Tema suur kirg oli luuletamine. Ja oma mõisa ülalpidamise kõrval tegeles ta luuletamisega edasi. Kuni tema luule sattus ühe kohaliku võimu esindaja kätte, kes arvas, et
Kõiki julgustatakse minevikku unustama ning siiralt vastastikuse mõistmise poole püüdlema. Kirikukogu soovitab moslemitel ja kristlastel töötada ühiselt sotsiaalse õigluse, kõlbeliste väärtuste ning rahu ja vabaduse heaks. Surnute palved 956 Pühakute austamine on traditsiooniline vahend pühaduse saavutamiseks. Me austame neid mehi ja naisi. Me ei palveta pühakute poole, nagu oleksid nad Jumal. Me palume, et nad kostaksid meie eest taevase Isa ees. Nemad elavad sügavas, isiklikus, armastavas suhtes Jumalaga; nad on tõestanud oma sõprust väljapaistvalt heade tegudega oma ajalikus elus. Me palume, et pühakud iseäranis need, kes meile eriliselt lähedased tunduvad oleksid ka meie sõbrad. Me palume, et need kangelased viiksid meie palved Isa ette. Palved surnu pärast 958 Doktriin pühade osadusest tuleneb meie usust, et kristlastena oleme me ühe perekonnana
annaabi.ee 
