Kosmose uurimine ja ekspeditsioonid Kosmose ehk maailmaruumi uurimiseks kasutatakse astroloogiat ja kosmosetehnikat. Kosmose füüsiliseks uurimiseseks viiakse läbi mehitatud kosmoselende ja saadetakse välja robotitega juhitavaid kosmoselaevu. Kuigi astronoomia kui kosmoseobjektide uurimine annab usaldusväärset teavet maailmaruumi ajaloo kohta, oli suurte vedelkütusel töötavate reaktiivmootorite areng 20. sajandi esimesel poolel see, mis tegi füüsilise kosmoseuurimise tegelikult võimalikuks. Tavalisteks kosmoseuurimise aluspõhimõteteks on teadusliku uurimustöö edendamine, erinevate rahvaste ühendamine, inimsoo edasise kestvuse tagamine ja sõjalis- strateegiliste eeliste loomine teiste riikide ees. Kosmoseuurimist on palju ka kritiseeritud, tavaliselt rahalistel- ja turvakaalutlustel. Kosmoseuurimine on sageli olnud kasutusel kui geopoliitiliste rivaalide võitlusvahend, nagu näiteks Külmas sõjas
on füüsiline Maa-väliste objektide uurimine ja vastava tehnoloogia, teaduse ja poliitikaga seotu. · 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. · Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine. · Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. · Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: 1. Esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile. 2. esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse. 3. inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Saturn V starviplatvormil enne Apollo 4 õhkutõusmist Kennedy kosmosekeskuses 9. novembril 1967. Kosmonaut ehk astronaut on kosmoselaeva või -lennuki meeskonna liige.
Automaatjaamad ja satelliidid Automaatjaamad Automaatjaam - Lähikosmosesse lennutatud planeetide vaheline tehiskeha Automaatjaamad Kosmoseajastu algusest saadik on USA ja NSVL Päikesesüsteemi uurimisel konkureerinud. 1985. aastal lisandusid neile veel Jaapan ja Euroopa Kosmoseuurimise Agentuur (ESA), kes N. Liidu kõrval saatsid oma automaatjaamad uurima Maa lähedale jõudnud Halley komeeti. Sellest üritusest jäi rahapuudusel kõrvale USA, kust aastatel 1978-1989 ei startinud ühtki planeetidevahelist automaatjaama. Sellegipoolest ei jäänud USA kõrvale planeetide uurimisest. Juba 1977. aastal startinud Voyager 2 möödus kõigist hiidplaneetidest, neist viimasena Neptuunist 1989. Pilk jäi heitmata vaid Pluutole, mida pole suudetud teha seniajani. Automaatjaamad
väljaspool Maa atmosfääri. Samuti ka lennud Kuule ja Päikesesüsteemiplaneetidele ning kaugemas tulevikus kateiste tähtede juurde. 16.märtsil 1926 aastal tehti USA-s suur hüpe inimkonna suure unistuse kosmoselennu elluviimise suunas. Raketiteadlane Robert Goddard lennutas tol päeval üles esimese vedelkütusega töötava raketi, mis saavutas kiiruse 100 km/h ja jõusid 2,5 sekundiga 56 m kõrgusele. Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957.aastal, esimese inimese Juri Gagarin viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961.aastal ja inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969.aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Iga astme mootorid ja tühjenenud kütusepaagid eralduvad raketi muust osast enne järgmise astme mootorite käivitumist. Kui viimane
· ,,Luna 9" (1966) Esimene laskumine Kuule · ,,Venera 3" (1966) Esimene laskumine Veenusele · ,,Apollo 11" (1969) Esimene inimese lend Kuule · ,,Saljut 1" (1971) Esimene orbitaaljaam (koos kosmoselaevaga ,,Sojuz 10" · ,,Pioneer 10" (1973) Esimene kosmoselennuaparaat, mis möödus Jupiterist ja väljus Päikesesüsteemist · Kosmoselennuk (1981) Esimene korduvalt kasutatav kosmoserakett Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: *esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957. aastal *esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961. aastal *inimese jõudmine Kuule - Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal 6 Kosmoseprogrammid *Apollo programm oli NASA kosmoselendude programm aastatel 1961 1975, mille käigus sooritati kuus mehitatud lendu Kuule.
· Kerasparved, sisaldavad tuhandeid või isegi miljoneid tähti. Kosmose uurimine: 16. märtsil 1926 aastal tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur hüpe inimkonna ühe suure unistuse - kosmoselennu - elluviimise suunas. Raketiteadlane Robert Goddard lennutas sel päeval üles esimese vedelkütusega töötava raketi, mis saavutas kiiruse 100 km/h ja jõudis 2,5 sekundiga 56 m kõrgusele. Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957. aastal, esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961. aastal ja inimese jõudmine Kuule- Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Tänapäeval on tegevus nihkunud riikidevahelisest konkurentsist koostöö suunas ning ühekordsete rakettide asemel korduvkasutatavate ehitamise suunas. Kõige tuntum kosmose laev on arvatavasti Apollo 13, mille järgi on vändatud ka
annaabi.ee 
