11.2008 See sagedus kuulub ultralühilainete piirkonda. Ultralühilained levivad põhiliselt ruumilainetena otsese nähtavuse ulatuses, mistõttu praktiliselt puuduvad muutlikud interferentsinähtused. Ultralühilained võimaldavad edastada rohkesti informatsiooni, energia on hästi suunatav suhteliselt väikeste antennidega. Ultralühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides, raadiolokatsioonis, ringhäälingus ja televisioonis, samuti meditsiinis (elekterravi). Ultralühilaine võimaldab kosmosesidet. [WWW]http://www.kmg.tartu.ee:8000/~aare/raadio/raadiolainelevi.htm 24.11.2008 Raadiolained kannavad ruumis levides endaga energiat, mis ruumis hajub ja muutub osaliselt soojuseks. Allikast eemaldudes välja intensiivsus väheneb. Seega on allikast vastuvõtjani jõudnud väli nõrgenenud. Raadioside põhieesmärk pole mitte energia, vaid informatsiooni edastamine saatjalt vastuvõtjale. Tundliku vastuvõtja korral piisab selleks ka nõrgast väljast.
Ultralühilained levivad põhiliselt ruumilainetena otsese nähtavuse ulatuses, mistõttu praktiliselt puuduvad muutlikud interferentsinähtused. Ultralühilained võimaldavad edastada rohkesti informatsiooni, energia on hästi suunatav suhteliselt väikeste antennidega. Ultralühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides, raadiolokatsioonis, ringhäälingus ja televisioonis, samuti meditsiinis (elekterravi). Ultralühilaine võimaldab kosmosesidet. Raadiolainetega hakati tegelema peale traadiga üenduse loomist. Toimiva tulemuse lähedale jõuavad mitmed teadlased, nagu Hertz, Tesla, Branly ja Lodge, kelle katsed aitavad Marconil välja töötada kaks musta kasti, kus ühel kastil nupule vajutades kõlab teises kastils “Till”, kusjuures kastid pole omavahel ühegi traadita ühendatud. Esimese raadioreportaažini jõuti 1898. aastal, kuigi teateid ei edastatud
(sagedusvahemik 300 GHz – 30 MHz). Ultralühilained levivad põhiliselt ruumilainetena otse 134 nähtavuse ulatuses, mistõttu praktiliselt puuduvad muutlikud interferentsinähtused. Ultralühilained võimaldavad edastada rohkesti informatsiooni, energia on hästi suunatav suhteliselt väikeste antennidega. Ultralühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides, raadiolokatsioonis, ringhäälingus ja televisioonis, samuti meditsiinis (elekterravi). Ultralühilaine võimaldab kosmosesidet. Raadiolainete levimine looduslikus keskkonnas sõltub suuresti atmosfääri ja maapinna omadustest. Maad ümbritseva gaasikihi kõrgemas osas (ionosfääris) tekivad kosmilise kiirguse ja päikese ultraviolettkiirguse mõjul elektrilaenguga aineosakesed – ioonid, mille tihedus muutub kõrguse kasvades ebaühtlaselt. Nii on ionosfäär kihistunud: 100–120 km kõrgusel asub E-kiht, 250–400 km kõrgusel aga kihid F1 ja F2. Ioonide tihedus kihtides, samuti kihtide kõrgus, muutub