Enim tuntud Londoni pommitamisega (1358) Inimesed kosmoses ● Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin ○ 1961 12. aprillil ○ 1 tunnd ja 48 minutit ○ Laev Vostok 1 Pärast teda on kosmoses käinud pool tuhat inimest 2013. aasta jaanuari alguse seisuga 530 inimest 38st riigist 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale – Apollo programmi raames Kuud külastanud USA astronaudid Inimesele vajalik kosmosesse Elukeskkonda tagavad pardasüsteemid on inimese kosmosereiside planeerimisel ja läbiviimisel esmatähtsad Jaotatakse oma toimispõhimõtte järgi avatud ja suletud süsteemideks Arendatakse ka veel eriti ökoloogilisi ning bioloogiliselt isetaastuvaid süsteeme Võimalikult kõrge taaskasutusastmega süsteemid 75 kg kaaluv inimene vajab normaalseks talituseks igapäevaselt umbes: hapnikku 0,83 kg toitu 0,62 kg vett joogi ja toiduvalmistamiseks 3,56 kg vett pesemis- ja majapidamisotstarbeks 26 kg
1975, mille käigus sooritati kuus mehitatud lendu Kuule. Apollo on siiani ainuke programm, mille raames on inimene lennanud Maa orbiidist kaugemale. Apollo kosmoselaevade arendustöö andis oma panuse paljude teadus- ja tehnikaharude (sealhulgas lennunduse, telekommunikatsiooni, arvutiteaduse ja üldise inseneriteaduse) arengusse. Lendudel kasutatud kütuseelemendid olid esimesed praktilist kasutust leidnud elemendid. *Mercury programm oli USA esimene mehitatud kosmosereiside programm., mille eesmärgiks oli panna inimene tiirlema ümber Maa orbiidi. 20.veebruaril 1962 esimese Mercury reisiga see ka saavutati. *Marineri programm oli USA kosmoseprogramm, mille raames saadeti aastatel 1962-1973 kosmosesse sari planeetidevahelisi automaatjaamu Marsi, Veenuse ja Merkuuri uurimiseks. Mariner 9 oli esimene ümber Marsi tiirelnud tehiskaaslane. Ta ligines sellele kuni 1400 kilomeetri kaugusele. Kasutades Veenuse gravitatsioonivälja, viidi Mariner 10 (1973)
stsenaariumi puhul, kus Maa ja Mars on üksteisele kõige lähemal, 500 päeva ning planeetide üksteisest eemal asumise korral 2 aastat. Inimese kosmosesse viimiste peamisteks takistusteks Maa gravitatsiooni üketamise kõrval on kosmose ülikarm keskkond ning inimese sõltuvus oma elukeskkonnast. Need asjaolud seavad kosmoselendudele ülikõrged tehnilised nõudmised ning seoses sellega ka kõrge hinna. Elukeskkonda tagavad pardasüsteemid on inimese kosmosereiside planeerimisel ja läbiviimisel esmatähtsad. Elukeskkonda tagavad süsteemid jaotatakse oma toimispõhimõtte järgi avatud ja suletud süsteemideks. Arendatakse ka veel eriti ökoloogilisi ning bioloogiliselt isetaastuvaid süsteeme, mis toetuvad miniökosüsteemile laeva pardal ning võimaldavad kasvatada ka värsket toitu. Kosmosesõiduki kogu stardikaalu vähendamise ning puhta keskkonna tagamise huvides on otstarbeks sõidukid varustada
nägevat jälgi põllumajandusest ja Veenusel valguseid, mida pidas ta metsatulekahjudeks. Sajandi lõpus nähi ka Marsil nö kanaleid ja jälgi põllumajandusest, mis tõenäoliselt oli optiline illusioon. Peale seda usuti tugevalt, et Marsil leidub mingisugune kõrgkultuur. Veel 1920. aasta Eesti kooliraamatutes oli kirjas, et Marsil vahetub taimkate ja seetõttu osad piirkonnad on seal muutuvad. Suurtemate teleskoopide ehitamisega ja esimeste kosmosereiside tegemistega lükati need väited ümber. Kuid miski pole lükanud veel ümber väidet, et kuskil, kasvõi 100 valgusaasta kaugusel leidub üks planeet, kus eksisteerivad kasvõi prokarüoodi sarnased eeltuumsed organismid. Püüdes leida elutunnuseid universumist, peame me teadma mida otsida. Me peame teadma, millised aineid on vaja eelduseks, et saaks tekkida elu. Minnes tagasi ajalukku, siis kreeklased ei teadnud mitte midagi ainetest ja nende koostistest. Nemad arvasid, et on 4
Seega on tegemist tervet ühiskonda puudutava tehnoloogiaga, mille avastused muudavad teaduse arengu pöördeliseks, andes võimaluse teha asju kordades kiiremini ja efektiivsemalt. Teadaolevalt on tegu ühe kiiremini areneva alaga, nõudes miljardeid dollareid investeeringuid arendusse. Seega on nanotehnoloogia üks prioriteetsem teadusharu 21. sajandil, mis võib pooldajate arvates tipneda puhta energia, jäätmeteta tootmise, odavate kosmosereiside ja isegi surematusega.1 Uute ja teaduskesksete leiutiste patenteerimisel tekivad aga mitmed väljakutsed, esiteks kuidas innovaatiline ja põhjalikult uurimata tehnoloogia kehtivasse patendirägastikku mahutada. Lisaks on nanotehnoloogilistele leiutistele omane takistus seotud uue leiutise suurusega näiteks kuidas patendiga tagatud leiutist efektiivselt kaitsta või selle patenditavust kehtivas reeglistikus määratleda. Kolmandaks hõlmavad ja ühendavad nanotehnoloogilised
annaabi.ee 
