jälgib El Ninot ja ookeani keeriseid. 5 instrumenti, millest üks Poseidon 2 on radar altimeeter, mis mõõdab kõrgust mere kohal Mere veetaseme mõõtmine Jason 2 NASA/CNES Saadeti orbiidile 2008 Saadavaid geofüüsikalisi andmeid kasutavad kliimateadlased kliima seireks ja modelleerimiseks. Need andmed on väga täpsed ja saadavad 60 päevaga. Et tagada vaatluste järjepidevus, lendab Jason 2 samal orbiidil nagu Jason 1 ja Topex/POSEIDON Envisat Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) loodud Maa seire satelliit. Orbiidile viidi 2002 8. aprillil 2012 kaotati side Envisatiga. Kuu aega kestnud katsed taaselustada satelliit ei andnud tulemusi ja 9. mail 2012 kuulutas ESA missiooni lõppenuks. Envisatil on üheksa mõõteseadet maa, veekogude, jää ja atmosfääri uurimiseks. Üks neist on RA-2 - radar-kõrgusemõõtja Radar altimeter 2 (RA2) Instrument, et määrata suure täpsusega kahesuunaline radari kaja hilinemine Maa pinnalt (vähem kui nanosekundiga).
de Gaulle´i poliitikat, kuid tõhustas ka Prantsusmaa ja Euroopa Majandusühenduse koostööd. 1970. a-te lõpus ja 1980. a-il (presidendid V. Giscard d´Estaing ja F. Mitterrand) on Prantsusmaa poliitikat ja majandust kaasajastanud. Prantsusmaa on tegusalt osalenud ka Euroopa integratsiooniprotsessis. Aastal 1996 liitus Prantsusmaa uuesti organisatsiooniga NATO. Nüüdne Prantsusmaa on tuumariik (katsetus toimus Mururoa atollil ), ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige ja osaleb Euroopa kosmoseagentuuris. Hetkel on Prantsusmaa presidendiks Nicolas Sarkozy. Peamised parteid Prantsusmaal on: Prantsuse Sotsiaal partei Ühendus Vabariigi kaitseks(De Gaulle pani aluse sellele parteile, mille liikmeteks olid gaullistid) Ühendus Prantsuse Demokraatia Kaitseks Prantsuse kommunistlik Partei Liikumene Pahempoolse Ühenduse Eest Rahvarinne. Euroopa pärast II maailmasõda Kasutatud kirjandus: Eesti Entspklopeedia 7 lk 453-454. http://forum.planet.ee/showthread.php
neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 700 Rahvusvaheline kosmosejaam · Rahvusvaheline kosmosejaam on madalal maa orbiidil asuv uurimisjaam, mille ehitust alustati aastal 1998 ja peaks valmima aastal 2011. Jaama elektrivarustuse tagavad 12 akut ja päikesepaneelid, mis suudavad tagada pideva elektrivoolu 5060 kilovatti tunnis. · Envisat · Envisat on Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) loodud Maa seire satelliit. See on märtsis 2008 suurim Euroopa kosmoseaparaat kogukaaluga 8211 kg. Envisat viidi päikesesünkroonsele polaarorbiidile 1. märtsil 2002, orbiidi kõrgus 790 km, mõõtmisintervall 35 päeva. Envisatil on üheksa mõõteseadet maa, veekogude, jää ja atmosfääri uurimiseks. Envisat. Tehiskaaslane toimetab Maale teavet maapinnal, ookeanides, jääliustikel ja atmosfääris toimuvate muutuste kohta. 800 kilomeetri kõrgusel
omavahel seotud (näit. maismaa kliimakskooslust iseloomustab kindlakskujunenud mullaprofiil 6. inimene otsene ökoloogiliste protsesside mõjutaja Gaia hüpotees HÜPOTEES. Kui leiutaja ja mõtleja James Lovelock töötas 1960. aastatel Ameerika kosmoseagentuuris NASA, hakkas ta juurdlema, kuidas saada Maa pealt teada, kas teistel planeetidel on elu. Ta jõudis järeldusele, et elu kasutab oma olemasoluks vajalike elementide ringkäigus hoidmiseks planeedi mahlu. Maa mahladeks on atmosfäär, ookeanid, järved ja jõed. Vee ja õhu koostise järgi saabki teada, kas planeedil on elu. Maa atmosfääris on väga palju hapnikku ja on ka metaani. Need kaks gaasi ei saaks