kuni 15 mm pikad ja 6 mm laiad. Õitseb maist septembrini (Putuktolmleja). Põldsinepi vars on püstine ja harunev, värvuselt kollakasroheline vars, mis on kaetud naaskeljate torkivate allapoole suunatud karvadega. Varreharude kaenlas esineb sageli violetjas täpp. Kasvukoht Põldsinep kasvab umbrohuna põldudel, teeservadel, jäätmaadel ja aedades. Eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka lubjavaesel. Levik Põldsinep on väga laia levilaga liik, osaliselt inimese abiga on saanud kosmopoliidiks. Ta esineb kogu Euroopas, laialdaselt Aasias põhja- ja keskaladel, Ees-Aasias, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias ja Uus-Meremaal. Põliseks kodumaaks peetakse Vahemeremaid. Eestis sage põlluumbrohi, Põhja- ja Lääne-Eestis sageli massiline, Lõuna-Eestis esineb kõikjal, kuid väiksemaarvulisi. Paljuneb seemnetega. Erilised omadused Omastab mullast mitmeid teistele taimedele raskesti kättesaadavaid toitaineid.
raviks ja igeme- ning suu limaskestade põletike korral kuristamiseks. Ergutava vahendina on ta õige taim ka paljude teiste hädade puhul, eriti hästi mõjub ta hingamisteedele. Naistepunal on aga ka lihtsalt kogu keha rahustav toime. Paljunemine: Paljuneb seemnetega. Levik ja ohtrus: Levinud peaaegu kogu Euroopas (välja arvatud kõige põhjapoolsemad alad), kuid ka Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja-Aafrikas. Sisseviiduna on saanud kosmopoliidiks, esinedes ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias. Eestis tavaline. Kaitse: Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Antiikaja tasemel evolutsiooniõpetus-rõhutas, et kõigepealt tekib taimestik-floora, loomad-fauna, seejärel inimene (tekkimisprotsess on elundite kaupa. Tähtis, et elundid omavahel sobiksid ("härja pea ja inimese keha ei sobi). Arengu jaoks on vaja vastandlike jõudude toimet (külgetõmbe ja tõukejõu mõju). II Anaxagoras Rõhutab, et maailm koosneb seemnetest-tuleb mängu uus kvaliteet: vee seemned, õhu seemned (mitte aine) Peab end kosmopoliidiks. Kosmopolitism- maailma kodanikuks pidamine. Määratleb enda maailmakodanikuks, mitte rahvuse järgi. Seal kus on taevas peakohal, on minu kodu. Oma evolutsioonikäsitlus: kus on piir inimese ja looma vahel? Pakub eristavaks elemendiks kätt. Käe poolest on inimene loomast üle Ka tema ei usu müütidesse-sattus ka seepärast löögi alla, aga hullemast hoidis teda Kreeka riigipeast sõber/tuttav Maa meenutab trummi Taevakehad pidid olema hõõguvad kihid, k