romantismi algus). Tema loomingu peamine põhimõte oli kunstiteose ühtsuse nõue, mis oli seotud terminiga ILU. Kunst tähendaski ilu loomist, mis peaks rahuldama inimhinge kustutamatut janu. Ta jõudis järeldusele, et inimesel ei ole võimalik teostada oma ideaali ning seetõttu on tema teostes esikohal eetiliste eesmärkide saavutamine, et seda kaudu seletada inimestele mõistmatu, kummalise, salapärase, kosmaaride ja õuduste võlu. Armastus on tema loomingus ühendatud alati surmaga (armastus on tugevam kui surm; armastus võidab surma ära Orpheus ja Euridike). Kui poleks surma, siis ei oleks armastusel mingit erilist tähendust, sest just surm on see, mis muudab armastuse igaveseks mälestuseks, sest pärast surma ei olegi midagi muud, kui ainult mälestus. Inimesest saab mälestus ja tema nimest saab mälestus. Poe'l on surm eriti tähtis
''Kunstnik ja modell''. Mitme joonistuse puhul on näha Picassos tekkinud huvi selgete kontuuride ja plastilise vormi vastu. Paari aasta möödudes saavad ilmseks neoklassitsistlikud, realistlikud tendentsid. Picassot on tollal nimetatud ka kunstnik- kameeleonist. Kaks teost- ''Tants'' (1925) ja viimane töö seeriast ''Kitarr'' (1926) ilmutavad uue rahutu perioodi algust pärast pikemat vaoshoitust. Algab Picasso ebahariliku kunsti ajajärk, mida kutsuti kosmaaride mõõdupuuks. Picasso pintslist sünnib terve plejaad monstrumeid, mis nagu sarnaneksid inimestega, kuid samas ka mitte, neil on oma kunstniku loodud anatoomia. 8 "Tants" Alates kahekümnendate aastate keskpaigast muutuvad Picasso figuurid vihkamise, kaastunde ja hoiatuse sümbioosiks. Nad ennustavad julma kunsti ja absurdse kunstivoolu
neil tütar Maia., kuid see ei jää viimseks armastuseks Pablo elus. 1943 tutvub ta Francois Gillot'ga8, kellega saab ta tütre ja 1947 aastal poeg Claude ning 1949. aastal tütar Paloma. Kaheksakümne aasta vanusena astus Pablo Picasso viimasesse seaduslikku abiellu Jacqueline Roquega9 Kaks teost- ''Tants'' (1925) ja viimane töö seeriast ''Kitarr'' (1926) ilmutavad uue rahutu perioodi algust pärast pikemat vaoshoitust. Algab Picasso ebahariliku kunsti ajajärk, mida kutsuti kosmaaride mõõdupuuks. Picasso pintslist sünnib terve plejaad monstrumeid, mis nagu sarnaneksid inimestega, kuid samas ka mitte, neil on oma kunstniku loodud anatoomia. Alates kahekümnendate aastate keskpaigast muutuvad Picasso figuurid vihkamise, kaastunde ja hoiatuse sümbioosiks. Nad ennustavad julma kunsti ja absurdse kunstivoolu tekkimist, Teise maailmasõja järgses maailmas. Kunstnik reageerib ümbritsevas maailmas toimuvale
· Gongora keeruline ja hämar väljendusviis; kultismi looja. · Quevedo kritiseeris teda liigse udususe pärast; tal oli terav satiirikukeel. Kritiseeris julgelt Hispaania allakäiku, istus pagenduses ja vangis; fantastika ja grotesk. · Mõlemad otsivad hingerahu maisest kärast; elavad ajastu kriisi sügavalt läbi. · Quevedol eksistentsialism, surma teema. · Baroki luules laieneb mängulisus, keerukus, lootusetus, grotesk, satiir. Quevedo on Goya kosmaaride eelkäija pmst. Martin Opitz · Eeskujuks Plejaadi manifest. · Saksa luulet uuendab. · Paul Flemming Opitzi õpilane. Suurim saksa lüürik. · 17 sajand alates pmst lüürika üldine langus Euroopas, kasutati eepilist ja satiirilist vormi. Ohtrasti kasutati mütoloogiat. John Milton · 17 sajandi suurim inglise kirjanik. · Renessansi mõjud segunesid puritaanliku maailmavaatega. Tõstis peale Shakespeare' ja Donne'i luule uuesti kõrgustesse.