Kujutised muutuvad suuremaks, värvid eredamaks ja rõhk on maastiku tektoonilisel kompositsioonil. Heaks näiteks selle kohta on teos "Blenheim'i loss" . Veel enam võib seda täheldada tema "Juudi kalmistu Haarlemis", mis on tema üks meisterlikumaid teoseid. Selle teose kõik teisejärgulise tähtsusega motiivid on kui lisandid peamisele motiivile, milleks on kolm rüüstatud hauda. Peale 1656 aastat muutusid tema maalid ruumikamaks ja värvid erksamaks. Joonistused koskedest ja tema "Soo" tuletavad meelde tema varasemat huvi metsa vastu. Ent üha enam kujutab ta oma töödes (eriti arvukates vaadetes Haarlemile ) lamedat hollandi maastikku. Horisont on alati madal, kauge ning teosel domineerib tohutu pilvine taevas. Vahel on tema töödele lisanud väikseid figuure ka teised kunstnikud. Lisaks maalidele, tegi ta ka mõned ofordid, millest kuulsaim on "Viljaväli". Elu lõpul vajus Ruisdael unustusse, tema töödel polnud enam menu ja ta suri vaestemajas
Venelaste kogukaotused pidid seega olema 19 kuni 20 000 meest, sealhulgas nälja, haiguste, haavatasaamise ja deserteerimise läbi. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel seitse kuni kaheksa tuhat. On nimetatud arvu 15 000, vene andmetel langes vähemalt 6000 sõdurit. Peamiselt hukkusid kahe väeosa, Preobrazenski kaardiväepolgu ja Seremetevi ratsaväe sõdurid. Boriss Seremetev lootis oma ratsaväe juhtida üle jõe läbi vee minekuga. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa Narva koskedest ülalpool. Et veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, siis viidi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla. Nõnda kaotati tuhat meest. Seejärel hakkasid taganema jalaväelased. Preobrazenski polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes, ja praktiliselt kõik sillal olijad uppusid. 1700. aasta lõpul koosnes kogu Vene armee veel ainult 34 000 sõdurist. Sealjuures puudusid neil suurtükid, laskemoon, osalt ka püssid
Ülemjooksul voolab läände, seejärel valdavalt põhja suunas. Rahuliku vooluga lõigud vahelduvad kärestikega ja kohati kuristikega. Kisangani lähedal langeb Lualaba Boyoma kosest, laskub nüüd juba Kongo nime kandes Kongo nõkku ja pöördub läände. Kongo nõos voolab Kongo jõgi kaares läände ja edelasse madalate kallaste vahel, sängis on palju saari. Seejärel org aheneb kõrgete kaljuste kallaste vahel kuni Malebo tiigini. Malebo tiigit väljunult voolab Kongo alla Livingstone'i koskedest kuni Matadini. Matadis jõuab Kongo rannikumadalikule ja voolab rahulikult kuni suubub Atlandi ookeani. Benue - Algab Adamaoua mägismaalt. Ülemjooksul voolab mägijõena põhja. Seejärel laskub laia orgu, kus voolab rahulikult läände. Suubub vasakult Nigerisse. Pikkus 1400 km. Suurim lisajõgi on Kébi. Niger - Lääne-Aafrika suurim jõgi. Jõe pikkus on 4138 km. See voolab läbi Guinea, Mali, Nigeri, Benini ja Nigeeria. Suubub Guinea lahte moodustades delta. Jõe järgi on saanud nime
Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel seitse kuni kaheksa tuhat. Peamiselt hukkusid kahe väeosa, Preobrazenski kaardiväepolgu ja Seremetevi ratsaväe sõdurid. Preobrazenski polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillalolijad uppusid. Boriss Seremetev lootis oma ratsaväe jõe ületada läbi vee minekuga. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa Narva koskedest ülalpool. Et veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, siis viidi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla. Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased Tartusse ja selle ümbrusesse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises Laiuse ordulinnuses. Talve jooksul suurenes rootslaste väliarmee 18 tuhande meheni. Kuramaa vallutamine Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev. Louis de Silvestre'i maal.August
Seevastu Eesti ja Soome ranna vahel on iidsest ajast sõutud ja purjetatud, tehnilisi raskusi lahe ületamine ei valmistanud. Saarestikusilla kaudu oli Soome omakorda seotud Rootsi rannikuga. Põhjamaalaste põhiline laevatüüp oli sale, kiire ja kerge drake. Nendel käidi üle Põhjamere Islandil ja Gröönimaal, purjetati piki Prantsusmaa rannikut alla-üles, sõideti üle Biskaia ja läbi Gibraltari Vahemerre. Kuid nendega sõuti ja purjetati ka Venemaa jõgedel, lohistati mööda koskedest, aina lõuna poole. Upplandi ruunikivid räägivad 940. aastal ettevõetud retkest Büstantsi, mil jõuti välja Konstantinoopolisse. Viikingite laevu peetakse selle aja tehnika tippsaavutuseks. Araabia allikad räägivad viikingitest aga eelkõige kui kaupmeestest. Kuna drake polnud kaubaveoks otstarbekas, pidi olema veel mingi teine, selleks paremini sobiv laevaliik. Saarlased ja rannaeestlased kasutasid nähtavasti üsna suursuguseid laevu Läänemerel seilamiseks
annaabi.ee 
