populaarseks osutunud. Neid kerkib ühe juurde ja selleks ajaks, kui põlevkivi on lõppenud, peaks neid olema piisavalt, et vähemalt mingigi osa vajaminevast energiast just tuule abil toota. Selline energia tootmisviis oleks ka soodne, sest tuule eest teatavasti ei maksma ei pea. Lisaks tuulele võib kasu lõigata ka veest. Praegugi on Eestis päris palju hüdroelektrijaamu, mis töötavad justnimelt tänu liikuvale veele. Need ehitatakse suurtele jõgedele ja koskedele. Vesi paneb liikuma hüdroturbiinid koos elektrgeneraatoritega. Nende ehitamine on küll aeganõudev ja ka kulukas, kuid kui jaam kord valmis on, siis elektri tootmine on suhteliselt odav. Selle aasta kevadest on jutud käinud ka võimaliku Leetu rajatava tuumaelektrijaama ümber, kuid paljud inimesed on sellele vastu. Peamsieks põhjuseks võib olla 1986. aastal Ukrainas toimunud Tsernobõli katastroof. Inimesed kardavad, et sarnane asi võib ju juhtuda ka siin,
Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tsinki, püriiti, niklit, rauamaaki, puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib, põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit. Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Üle 99% elektrienergiast toodavad hüdroelektrijaamad, mis on ehitatud kärestikele, koskedele, kiirevoolulistele jõgedele. Need saastavad vähe keskkonda ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. Hea lahendus Norrale oleksid veel tuulikud, sest Norra on avatud meretuultele ja rannikumerre annaks paigaldada võimsaid tuuleparke, mis rahuldaksid riigi energiavajadust. Varem kaeti elektritarbimise kasv uute hüdroelektrijaamade rajamisega, kuid 1990
Pildil on näha nende asukohad. 2010. aasta seisuga elab 49% filipiinlastest linnades. 8 Energiatööstus Filipiinidel toodetakse aastas elektrit 64,16 miljardit kWh. 66,1% sellest toodetakse fossiilkütustega, 21,1% hüdroenergiaga ning 12,8% teiste taastuvate energiaallikatega. Fossiilkütustest kasutatakse kivisüsi, õli, petrooleumi ja naturaalset gaasi. Hüdroenergia on ülesehitatud jõgedele ja koskedele. Teised taastuvad energiaallikad on tuul ning geotermaalenergia. Viimase varudelt on Filipiinid maailmas teisel kohal, USA järel ja plaanis on geotermaalenergia osatähtsust suurendada. Elektrit toodetakse soojuselektrijaamades, tuuleparkides, hüdroelektrijaamades ja geotermaalelektrijaamades. Iga inimese kohta toodetakse aastas 620,462kWh 9 Põllumajandus Riigi alade jaotus
produktiivsust. Selle taga ka rootsi riigi enda huvi et kas on kasulikum välja viia toorainet või toodangut . Riik annab priileegid mingile grupile inimestele, kes võivad ainsana mingi alaga tegeleda. Manufaktuurid eeldavad suuremat gruppi inimesi, igaüks teeb mingit liigutust. Eeelkõige seotud tln, tp Stockmani kaubamaja juures tek ettevõtted , töödeldi vaske, tekkis paberitöötlus. Suurimaks manufaktuurikeskuseks oli siiski Narva. Narvas tohutu vee-energia. Narva jõe koskedele tekib kõikvõimalikke ettevõtteid, vasehaamer, saeettevõtted, Suurt tulu hakkavad tooma saeveskid. Hakatakse tootma igasuguseid tarbeesemeid nt laevadetaile, ukse ja aknaraame, jms. Paljuski materjalist lähevad väljamaale, toob narva ettevütjatele üsna suurt kasu. Narvas hakatakse 17 saj lõpus suuri laevu tootma. Laevad, millega on võimalik ette võtta pikki mereretki. Hiiumaal toodeti klaasi. Hiiumaal hakati 16 saj lõpus ka mereveest soola teha, kuid see ei olnud eriti edukas.
annaabi.ee 
