Varesepojast oli saanud orjatüdruk 3 Salmel kosjas hakkasid käima kosilased. Ta valis meheks tähte 4 Linda valis meheks Kalevi. Sest, et kuul oli kuusi ametida. Päev teeb pahada palju ja vesi pani lained langemaie. 5 Ei tahtnud ta juua ega tahtnud ta süüa.Kalev tahtis, et parem Linda teiste sekka tooksid. 6 Linda pisaratest tekkis Ülemiste järv. Ta asub Tallina Toompea mäes. 7 Lindal käis kosjas tuuslar. 8 Tuuslar röövis Linda. Sest Linda ei tahtnud teda kosilaseks. 9 Seda märkas taat Uku. Ta tahtis Linda röövli küüsist ära pasta. 10 Kalevipoeg küsis nõu oma isalt Kalevil. 11 Sest Kalev oli juba surnud. 12 Kalevipoeg läks ema otsima Soomesse. 13 Kalevipoeg kohtas saarepiiga saare taadi ja saare eide. Kalevipoeg ja saarepiiga armusid üksteisse. 14 Nad leidsid: noore tamme mille kandsid koju koplisse , kotkamuna mille panid raudkübarasse ja kandsid koju kambrisse , raudkübara, kala mille panid hõbekausikese ja kandsid koju keldrisse.
Metsas oli verejanuline lohe Regin, kes sai tapetud. Soomusrüü moodi nahk ja ümmargune õrn koht. Siegfried tappis reetliku sõbra. Isenland ja imelilus ning sõjakas kuninganna Brünhild (väga nõudlik oma kosilaste suhtes). Ei vaja armastust, küll aga tõestab oma väärtust (hobune Gana ja 7 lossiväravat). 12 koljatit, kääbused ning nende varandus (varandus peidetud koopasse). Sõit Wormsisse, printsess Kriemhildile kosilaseks. Terve aasta Wormsis ja pruuti ikka pole (võimekus, osavus, võretatud aken). Sõjaolukord, riigi päästmine. Lõpuks ometi Kriemhild. Kuningas Gunther ja sõjakas Brünhild. Siegfried aitab kavaldada ja saab vastutasuks Kriemhildi omale naiseks. Sõit tagasi Kriemhildi juurde. Vahepeatus varanduse salakoopas (rüselus valvuritega). Pulmad 2 nädalat. Siegfried koos naisega kodumaale. 10 aastat valistemist, poja sünd.
Need soovitasid esimesele võõrale maale purjetada, mida nad peale tormi möödumist näevad, kui päike taas välja tuleb. Seitse ööd ja päeva seilas laev tormisel merel. Kui torm vaibus nägid nad kalda äärt. Kalevipoeg vedas laeva kaldale ning keeletark küsis sealsetelt lindudelt, mis rannaga tegu on. Linnud laulsid vastu, et nad on jõudnud Lapu randa. Kalevipoeg võttis kaasa keeletarga ning läksid võõrast kohta uurima. Leidsid talu, kus ees istus neiu, kes pidas Kalevipoega kosilaseks. Neiu kartis teda ning karjumise peale tuli välja vanataat, kes oli Lapu tark- nimeks oli tal Varrak. Kalevipoeg küsis tema käest teed maailmaäärele. Vanataat vastas, et maailmalõpp asub põrgus. Kui aga Kalevipoeg kodu poole suundub, siis oleks taat nõus teda aitama tee leidmisel. Kalevipoeg aga ütles, et ta läheb siiski maailma lõppu ning palus taadil talle teejuhiks olla. Taat tahtis aga ka tasu saada ning Kalevipoeg ja taat saidki kokkuleppele.
Need soovitasid esimesele võõrale maale purjetada, mida nad peale tormi möödumist näevad, kui päike taas välja tuleb. Seitse ööd ja päeva seilas laev tormisel merel. Kui torm vaibus nägid nad kalda äärt. Kalevipoeg vedas laeva kaldale ning keeletark küsis sealsetelt lindudelt, mis rannaga tegu on. Linnud laulsid vastu, et nad on jõudnud Lapu randa. Kalevipoeg võttis kaasa keeletarga ning läksid võõrast kohta uurima. Leidsid talu, kus ees istus neiu, kes pidas Kalevipoega kosilaseks. Neiu kartis teda ning karjumise peale tuli välja vanataat, kes oli Lapu tark- nimeks oli tal Varrak. Kalevipoeg küsis tema käest teed maailmaäärele. Vanataat vastas, et maailmalõpp asub põrgus. Kui aga Kalevipoeg kodu poole suundub, siis oleks taat nõus teda aitama tee leidmisel. Kalevipoeg aga ütles, et ta läheb siiski maailma lõppu ning palus taadil talle teejuhiks olla. Taat tahtis aga ka tasu saada ning Kalevipoeg ja taat saidki kokkuleppele.
Hans uurib Intsult kuidas õhtul saada preili tuppa. Õhtul ta käibki preili toas ja hiljem läheb Intsuga sigareid suitsetama. Imbi ja Ärni püüavad merilehma aga oskar varastab selle kui nad sidusid lehma puu külge ja läksid pooduid otsima. Liina läks liba hundiks ja vaatas kuidas Hans preilile akna all armastust avaldas. Jaan aga ei saa oma tunnetega hakkama Luise vastu , ta armastab teda , aga Luise peab teda rumalaks. Õuna Endel on aga Liina omale kosilaseks vaadanud vahepeal. Liinale aga Endel ei meeldi ja Endel vihastub selle peale ja läheb minema. Liina läheb jälle hundina Hansu vaatama. Rehepapp saab teada, et teisepool jõge liigub katk ja kogub kõik küla inimesed kokku ja paneb nad risti-rästi maha. Hans aga sai katku ja, et mõisapreilit sellest hoida hüppab ta tulle aga ta ei teinud seda. Hans läheb vanapaganaga ristile rääkima, sõstrad kaasas aga Vanapagan oli pahas tujus ja surus talle küüned õlga ja sai sealt vere
astub ta Iru mäe harjale. Seal kuuleb ta ema varju laulu: laulus meenutatakse talle tema kahekordset verevõlga: sepa poega ja saare piigat. Ema pistab rinna suhu, aga meelt ei pista pähe! Ema hoiatab poega mõõga eest: veri ihkab vere palka! Kodus pajatavad vennad oma reisilugusid. Vanem vend rändas mööda ilma, kohtas teel tinast, vasest ja hõbedast neidusid, kes ei saanud suudki maigutada, alles kulne neiu ütles, et ema jälgi tuleb küsida lihase neiu käest. Leidiski neiu, kes teda kosilaseks kutsus, aga ema jälgedele juhatust anda ei osanud. Vanem vend ei ole aga kosjaskäija, tema otsib ema jägi. Kaskmine vend otsist vastust sauna eidelt-taadilt, hundipojalt, karult ja käolt. Kägugi soovitab küsida neidudelt. Ka taluneiud ei mõista aidata, küll aga kutsuvad kosilaseks. Keskmine vend ei taha naist, vaid on ametis ema otsimisega. Nooremgi vend rääkis oma teekonnast, saarepiigast ja sepa pojast aga vaikis. Tunnistati, et ema saatus on neil ikka teadmata
Ta on meestelt kuulnud, et naistel on hell süda ja ta läheb môisa juurde, lootuses, et Luisel tast hale hakkab. Seal pureb teda veel môisa koer kuni Ints tuleb välja ja küsib, mis ta tahab. Ints pakub talle môisahärra parukat süüa ja Jaan, kes ei tea, mis asi see on, nôustub. Luise näeb seda ütleb, et Jaan on ikka päris loll ja küsib, mis ta tahab, kuid Jaanil ei tule sônagi suust välja ja ta lastakse koeral minema ajada. Õuna Endel, kelle Rein on oma tütre kosilaseks vaadanud, tuleb Liinat üle vaatama. Endlile meeldib hirmsasti ropendada ja kakelda, ise ta ütleb, et vahel läheb tal silme eest mustaks ja ta peab kellelegi tou andma. Eriti ajasid teda vihale môisateenijad, sellepärast ta Reinule meeldima hakkaski. Liinale ta aga ei meeldi, sest ta vannub kogu aeg. Endel vihastab ja läheb minema, Liina läheb aga jälle hundina Hansu vaatama. 15. november - rehepapi ametikaaslane naaberkülast tuleb ja ütleb talle, et
kuulsus). Ta on meestelt kuulnud, et naistel on hell süda ja ta läheb môisa juurde, lootuses, et Luisel tast hale hakkab. Seal pureb teda veel môisa koer kuni Ints tuleb välja ja küsib, mis ta tahab. Ints pakub talle môisahärra parukat süüa ja Jaan, kes ei tea, mis asi see on, nôustub. Luise näeb seda ütleb, et Jaan on ikka päris loll ja küsib, mis ta tahab, kuid Jaanil ei tule sônagi suust välja ja ta lastakse koeral minema ajada. Õuna Endel, kelle Rein on oma tütre kosilaseks vaadanud, tuleb Liinat üle vaatama. Endlile meeldib hirmsasti ropendada ja kakelda, ise ta ütleb, et vahel läheb tal silme eest mustaks ja ta peab kellelegi tou andma. Eriti ajasid teda vihale môisateenijad, sellepärast ta Reinule meeldima hakkaski. Liinale ta aga ei meeldi, sest ta vannub kogu aeg. Endel vihastab ja läheb minema, Liina läheb aga jälle hundina Hansu vaatama. 15. november - rehepapi ametikaaslane naaberkülast tuleb ja ütleb talle, et katk on
Liisi läheb sauna. Joosep koos Karlaga sõitsid naljatades Liisi juurde sauna kosja. Läksid õpetaja juurde registreerima. Pulmad olid lihtsad ja tagasihoidlikud. Poja nimeks sai Joosep, sündis Joosepi onu juures. Kui Joosepi ja Joosepiga Vargamäel käis, hakkas lahkudes tönnima, iga nurk oli armsaks muutunud. 22. Maret rääkis vähe, kogu aeg murelik pilk, väsimatu ja hoolas, ei rääkinud isale ega Marile kunagi vastu, tegi, mis kästi, laulis pidevalt. Kosilaseks oli Sass, käsitööline, tisler kiriku juurest, lonkas paremat jalga. ,,päris oma ema, just nagu vana õnnis Krõõt, heidab alla, aga järele ei anna, tee mis tahes." 23. Orul karjas Riia matsakas ja madal plika, silmad kui haljad teraskillud, pilk pisut altkulmu, valkjad salgud alati silme ees. Tal oli kallis kass Milli, igal pool kandis kaasas. Indrek vihkas kassi. Oli tunnistajaks, kuidas Riia lasi Millil linnupoegi süüa. Lõpptulemus: kass surnud