istutatud harilikku elupuud. Lehtpuudest jäi peale korduvat katsetamist põhiliseks harilik tamm, mõned papliliigid, saar ja harilik pöök. Veel leidus pargis: ginnala vaher, haberoodne vaher, mandzuuria vaher, nipponi vaher, mandzuuria araalia, amuuri korgipuu, amuuri maakia, amuuri toomingas, mandzuuria saar, Bunge saar, ameerika saar, harilik valgepöök, punane tamm, punaselehine pöök, hilistoomingas, korea seedermänd. H. Raap täiendas omapoolselt parki mitmesaja liigi võrra. Korvipaju istanduses kasvatati vesipaju, vitspaju, ameerika paju jt. Pargi pindalaks oli kokku 54 ha ning seal kasvas kokku ligi 500 erinevat puu ja põõsaliiki ning vormi. Tänasel päeval hooldab ja taastab parki RMK. Pargis on hooldatud jalutus ja matkarajad. Peale sõda kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule (hilisem AS Estiko), mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993
Liiga kuiv puit ei olnud samuti kõlblik mööbli tegemiseks.12 11 Tarang, L. Rahvatarkusi puiduvarumisest. Voorema, 2006. Eletrooniliselt kättesaadav: http://www.eramets.ee/info/trukised 7 Kui puitu sooviti treida, pandi see enne kuivatamist kuuks ajaks vette või sõnniku sisse. Lisaks arvati, et puu kuivab paremini, kui latv on alla suunatud.13 Korvmööbli juures on enim kasutatud korvipaju, lõhestatud paju, toomingat ja kuusejuurt. Seda valmistati ka muust kättesaadavast materjalist nagu elupuu, sirel ja kadakas.14 Puitesemete vanimaks kaunistamisviisiks olid noaga lõigatud kirjad. Küüskirju ja sälgukesi lõigati peitliga. 18. Sajandist pärinevad esimesed andmed kirjaraudadega ilustuste põletamise kohta Eestis. Peamiselt kasutati seda Mandri-Eestis. Põletusornament kujundati motiividest nagu kapsaraud, ring, täpp, kassikäpp jms.15 12 Tarang, L
Puitkütuseid kasutavad Eestis uuted koostootmisjaamad Väos, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Ahtmes ning vaidlustatuna ka Narva elektrijaamad . Omaette probleem on puidust saadava hakke osakaalu vähenemine ja võsast saadava hakke osakaalu suurenemine. Lisaks metsadest varutavale puidule kasutatakse energia tootmiseks energiavõsa. Uuringuid eeskätt pajude kasutamisest energiavõsana alustati Rootsis 1976. aastal. Pajuliikidest sobivad energiavõsaks kõige enam vits- ehk korvipaju ja pikalehine paju. Nende liikide osas on aretustöö jõudnud kloonideni. Istandused rajatakse pistokstest. Pärast esimest kasvuaastat lõigatakse võrsed maha, nii saab enam hargnenud põõsa ja 3 7 aasta pärast on istandik lõikusküps. Koristatakse kogu maapealne osa ja tsükkel kordub, istandust võib korduvalt lõigata ca 30 aasta jooksul. Puiduenergia osakaal erinevate Euroopa riikide energiabilansis on erinev. Juhtival kohal on Soome,
annaabi.ee 
