Vuaal /Voile/ Õhuke, läbipaistev, Enamasti kardinate tugeva keeruga ja valmistamisel väga kerge, labase sidusega Sifoon /Chiffon/ Õhuline, väga kerge ja Õhtukleitide ja õhukesekoeline riie pruudikleitide suure-keerdumusega valmistamisel, krepplõngast. kostüümide Kortsumatu, disainimisel, interjööris läbipaistev. Puuvilla, kardinate siidi- või sünteeskiust. valmistamisel. Buklee /Boucl/ Iseloomulikud sõlmed Mantlid, jakid ja ja tihendatud kohad. kostüümid - jämedast Pehme, kerge, ei villast bukleest; kleidid kortsu, hästi drapeeruv. ja seelikud peenem
aluskangas või vooder; oosärgikangas. Kerge; õhuline; läbipaistev; elegantse Kleidi; seelikud; Sifoon välimusega; suure keeruga krepp- alusseelikud; (Chiffon) lõngadest kootud labase õhukesed kleidid; sidusega; kortsumatu; õhtukleidid; pesu; valmistatakse puuvillast või sallid; siidist; hästi volditav ja voodimaterjalid. kroogitav. Läikiva ja luksusliku välimusega, Pulmakleidid; teised Atlass elastne, keskmise raskusega kleidid; voodipesu; (Satin) atlass-sidusega kangas; on naiste pesu;
Nende keskmine raskus on 113-204 kg, võrreldes alpakadega kes kaaluvad 50-80 kg. Samuti on laamad alpakadest 30-60 sentimeetrit kõrgemad. Alpakade kõrvad on kikkis, ent laamadel on banaanikujulised kõrvad. Alpakasid ja laamasid kasvatatakse ka erinevatel põhjustel. Laamasid kasutatakse kõige tihedamalt raskete koormate kandmiseks, kuid alpakasid kasvatatakse nende suurepärase villa ning vahel isegi liha pärast. Alpakavillak on läikiv ja siidine. Villakiud on tuntud kui sooja pidav, kortsumatu, väga hea veeimavusega ja ülipehme. Soojapidavus, mida peetakse lambavillast seitse korda paremaks, tekib tänu kius peituvale liikumatule õhule. Alpakavill ei ole kare nagu 2 lambavill, mis teeb kiu hüpoallergiliseks, ja kuna kiud pole kaetud lanoliiniga, ei tõrju alpakavill vett. Alpakavill pole nii säbar kui lambavill, seega on vähem elastne.
paikkondades ja nende villak sõltub sellest, millistes tingimustes nad elavad ja mis tõugu nad on. Tänapäeval kasutatakse erinevate omadustega villa erineval otstarbel. Näiteks karedat, jämeda kiuga villast tehakse vaipu, pehmest ja peenikesest kiust hoopis aluspesu. Lambavillast vaip, hommikumantel, sokid Villa kasutatakse väga palju tekstiili ja mööblitööstuses, sest see on soe, kortsumatu, kerge ja vastupidav. Lisaks imab niiskust ja on tulekindel, st ei põle leegiga. Kuna erinevaid lambatõuge on palju, siis annavad nad ka erinevat villa. Kõige väärtuslikum vill on meriino, mida saadakse meriino lammastelt (pildil) ja mis on väga pika (keskmiselt 6-10 cm pikk) ja peenikese kiuga. Eriti peene kiuga villa segatakse ka siidiga. Vill on väga krussis ja elastne. Aastas saadakse meriinolambalt 3-6 kg pesemata villa. Eestis kasvatatakse villa saamiseks peamiselt lambaid
olnud lillemustrilised siidkangad tõid Eestisse venepärase lillelise kleidimoe. Kapronkleit sümboliseeris progressi. Esimene kaubanduslikult edukas sünteetiline polümeer – polüamiidkiud – leiutati USAs juba 1930. aastatel. Teises maailmasõjas hakati polüamiidi kasutama langevarjusiidi asendajana. 1948. aastal asuti kaproninimelist polümeerkiudu lõpuks valmistama ka Nõukogude Liidus. Kangalettidele jõudis see mõnevõrra hiljem, muutudes kerge, koheva ja kortsumatu materjalina ihaldusväärseks kleidiriideks. 1950. ja 1960. aastatel saidki populaarseks kleidid, millel oli kahar volditud seelikuosa. On ka palju moemaju mis on kujundanud rõivamoe kujunemise ja nendeks on: Moskva moemaja ja Tallinna moemaja suhted Moskva huvitas Tallinna moemaja vaid ainult ühest aspektist- seal võis näha rahvusvahelisi näitusi ja toimusid rahvusvahelised moedemonstratsioonid. Moemajas ringlesid ka Moskva
annaabi.ee 
