1 kantpenikoorem = 343 kantversta 1 kantverst = 125 000 000 kantsülda 1 kantsüld = 27 kantarssinat = 343 kantjalga = 9,712417 m3 1 kantarssin = 4096 kantverssokit = 0,35971914 m3 1 kantjalg = 1728 kanttolli = 0,028316084 m3 1 kanttoll = 1000 kantliini = 16,3866227 cm3 1 steer (ehitus- ja küttematerjali mõõt) = 1 m3 5.Vedelikumõõdud 1 tallinna ankur = 32,5 liitrit 1 riia ankur = 38,2 liitrit 1 vaat = 40 pange = 492 liitrit 1 pang = 10 toopi = 12,3 liitrit 1 toop = 4 kortlit = 75 kanttolli = 1,23 liitrit 1 tallinna pang tallinna toopi = 13,3 liitrit 1 tallinna toop = 4 tallinna kortelit = 1,33 liitrit 1 riia toop = 4 riia kortlit = 1,087 liitrit 1 vene toop = 4 vene kortlit = 1,23 liitrit 6.Viljamõõdud 1 setvert = 8 setverikku = 3 riia vakka = 6 tallinna vakka = 209,91 liitrit 1 setverik = 8 karnitsat = 26,24 liitrit 1 karnits = 2,67 toopi = 200 kanttolli = 3,28 liitrit 1 riia tünder = 2 riia vakka = 12 külimittu = 108 toopi = 132,83 liitrit
1 cup = 2,48dl 1 ounce fl oz =28,4ml 2.5 Ameerika mahuühikud 1 U.S gallon = 4 liquid (vedelik) quarts =3,785 l 1 liquid quart (kvat e veerand gallonit) = 2 liquid pints =9,5 dl 1 liquid pint = 16 U.S.fl.OZ = 4,73 dl 1 cup = 8U.S.fl.OZ = 2,37dl 1 U.S. fluid ounce =20,6 ml 1 dry (kuivaine) quart = 2dry pint = 1,1l 1 dry pint =5,5 dl 2.6 Vanade kokaraamatute mõõtühikud 1 lood =13g 1 nael =410g 1 toop = 4 kortlit = 1,2l 1 kortel =1/4 toopi =300g 1 pang = 10 toopi =12,3l
väiksemaid mõõtühikuid, sest arv 12 jagus juba 2-, 3-, 4-, 6-ga. Rootsi ajal Baltimaades võeti viljamõõduna tarvitusele tünder. Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni. Valitses mõõtude mitmekesisus. 1665. a. püüti Rootsi kuningriigis ühtlustada mõõdusüsteemi. Kaalude ajaloost Eestis Eesti- ja Liivimaal oli kaubanduskaalu ühikuks nael, kuivainete mõõtühik oli vakk ja vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop. Vedeliku mõõtmiseks kasutati ka kortlit, mille maht oli ¼ toopi. Eesti aladelt leiti esimesed kaalud 11. saj, mis kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vöökotti. Neid kasutati väärismetallide ja müntide kaalumiseks. Eesti ja vene kaalusüsteem Vene vanimaks kaaluühikuks oli suur grivna = 409,512 g
31. dets. 1928. Meetermõõdustik kehtib Eestis tänapäevani. Järgnevalt esitame põhiliselt kasutusel olnud kaalu- ja mõõdusüsteemide võrdlustabelid Eestimaal 18. sajandist kuni meetermõõdustiku kehtestamiseni (kaasa arvatud). Vedelike mõõdud 18. sajand, Tallinn: 1 härja-aam veini = 1 1/2 vaati = 180 toopi = 211,9 liitrit 1 vaat veini või lüübeki õlut = 120 toopi 1 vaat piiritust või tallinna õlut = 128 toopi 1 toop = 4 kortlit = 1,177 liitrit 19. sajand - Vene: 1 vaat (suur vaat) = 40 pange = 491,97 liitrit 1 aam (väike vaat) = 4 ankrut = 12 pange 1 ankur = 3 pange = 30 toopi = 36,897 liitrit 1 pang = 10 toopi = 50 klaasi = 100 tsarkat = 12,299 liitrit 1 poolpange = 6,1495 liitrit 1 toop = 1/10 pange = 4 kortlit = 1,2299 liitrit Enne 1852. a. jagati pudelid kahte suuremasse rühma - veini- ja ôllepudelid, mille maht oli limiteeritud. 1 pang = 16 veinipudelit = 13 1/2 ôllepudelit
1 süld = 2,13 m = 3 arssinat 1 arssin = 71,7cm = 16 versokki = 28 tolli 1 jalg = 30,5 cm = 12 tolli 1 toll = 2,54 cm = 10 liini. 1 miil = 1609m 1 meremiil = 1853m 1 jard = 91,4cm = 3jalga Pinnaühikud 1 tiin = 1,09 ha 6 1 tündrimaa 0,5 ha 1 aaker = 4047 m2 o,4 ha Ruumiühikud 1 vaat = 491 l = 40 pange 1 pang = 12,3 l = 10 toopi 1 toop = 1,23 l = 4 kortlit 1 gallon = 4,55 l = 8 pinti 1 pint = 0,57 l 1 unts = 29,6 cm3 Massiühikud 1 puud = 16,4 kg = 40 naela 1 nael = 409 g = 96 solotnikut 1 unts = 28,4 g Selline ühikute mitmekülgsus segas riikidevahelist koostööd ning kaubavahetust. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega