Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on , kes lähtus oma filosoofias meelte aistingutest ja empiirilistest kogemustest. Rousseau väitis, et meie esimesed filosoofiaõpetajad on meie jalad, käed ja silmad. R. Kaplani ja S. Kaplani uurimus näitab, et loodus maandab pingeid, inimese keskendumisvõime paraneb, spontaanne tähelepanuvõime kasvab. Muutume erksamaks, rahulikumaks, vähem konfliktseks ning loomulikult tervemaks. Tulemused on näidanud, et õuesõpe alandab stressi ja langetab kortisoolitaset õpilaste, eriti poiste seas. Raamatuharidusest ja meelelisest kogemusest Kaalukatel tekstipõhist õppimist puudutavates uuringutes on ometi ilmsiks tulnud, et tekstide kasutamine pedagoogilistel eesmärkidel on pannud aluse teatud erilisele õppimisviisile. Dahlgren ja Ohlsson toovad oma käsitluses välja, et isegi lastel, kes ise veel lugeda ei oska, on arenenud arusaam teksti funktsioonist. Ahvatlev on mängida mõttega, et kui õppimine eraldus muudest tegevustest nagu
olevat. Üldiselt on neil ka parem tervis. 1.4. Krooniline stress Äärmiselt paljudel lastel on peavalud, mida me nimetame pingepeavaludeks. Väga paljudel on koolistress. Ei ole isegi nii palju depressiooni, kuivõrd seda koolistressi. Selle tagajärjel tekivad need peavalud, mida on äärmiselt raske ravida. Krooniline stress võib kesta aastaid ja võib ka mitte. Kõik oleneb sellest kuidas inimese keha raskele stressile reageerib. See kõrgendab vere kortisoolitaset ja muudab ainevahetust, nii et keha toodab kiiremini rasvu ning talletab need enamasti kõhupiirkonda. See võib juhtuda isegi siis, kui inimene tavalisest rohkem ei söö. Stress teeb vinniliseks. Kemikaalid, mida aju stressi ajal eritab, ägendavad põletikku ning seega ka aknet, mis on naha põletikune seisund. Menstruatsioonid võivad ära jääda ning lakata ka ovulatsioon. Kõrgenenud kortisoolitase mõjutab ajurakke selles ajupiirkonnas, mis vastutab mälu eest. Nii
Kuna immuunsüsteemi töö on pärsitud, on pingeseisundis keha haigustele tavapärasest vastuvõtlikum. See on ka põhjuseks, miks ületöötanud ja stressis inimesed on sageli haiged ning miks haigestutakse sageli just pärast mõnd erakordselt stressirikast olukorda paljude arvates pingelanguse mõjul. Pidev stressiseisund võib põhjustada ka seda, et keha mehhanismid, mis tavapäraselt pärast ohuolukorra möödumist langetasid kortisoolitaset, ei toimi enam korralikult ning keha võib asuda ise stressihormooni kas üle- või alatootma. See aga võib esile kutsuda kroonilise väsimuse. Seega on meie tervis paljuski kinni meie enda mõtlemises. Krooniline stress tähendab, et ka kortisoolitase organismis on kogu aeg kõrge ja sellele ei anta võimalust normaliseeruda. Selles peitubki suurim oht meie tervisele. Kortisool järgib tavaolukorras kindlat päevast mustrit ehk selle hormooni tasemed on
annaabi.ee 
