milles paiknevad raku organellid, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tihedamat väliskihti, kus paikneb tihe aktiinifilamentide võrgustik, nimetatakse kortikaalseks tsütoplasmaks. Taimerakkude kaks põhilist ehituslikku ja talitluslikku erinevust, võrrelduna loomarakuga, on tingitud mitmesuguste plastiidide ja jäiga rakukesta olemasolust. Samas tuleb aga märkida, et rakkude põhilised eluavaldused -- DNA replikatsioon, samuti valgusüntees ning membraanide ehitus on nii taime- kui ka loomarakkudel ühesugused. 1.1. Membraanstruktuurid Membraanstruktuurid võivad koosneda ühest või kahest membraanist. Kahe membraaniga ümbritsetud organellideks on
temporaalvakku (superior temporal sulcus) ja alumisse oimukoorde. Kuidas ja miks tekib kortikaalne pimedus? V1 piirkonna kahjustamisel käituvad inimesed nii nagu nad oleksid pimedad, kuid visuaalne sisend võib siiski jõuda kõrgematele töötluse tasanditele = patsient ütleb, et ta ei näe midagi, kuid ometi suudab objektile osutada, kuigi ta ise arvab, et näitab juhuslikus suunas. Häiret nimetatakse pimenägemiseks („blindsight"), kortikaalseks pimeduseks. Nägemisfunktsioonid kuklasagarast edasi: 5 üldist kategooriat. Vision for action - visuaalne töötlus liigutuste jaoks, nt kohvitassi tõstmisel Action for vision - aktiivne visuaalne otsing (scanning), silmaliigutused nägemisinfo töötlemiseks. Visual recognition - objektide ära tundmine ja mõistmine Visual space - visuaalse info ruumiline paiknemine (nii enesest kui ka teistest lähtuvalt = egotsentriline vs allotsentiline)
filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Aktiiniga seostuvad valgud Kõikidel juhtudel on aktiinifilamentide põhimõtteline ehitus sama. Erinevused on aga tingitud valkudest, millega aktiinifilamendid on seotud. Loomsetel rakkudel on aktiini filamente kōige rohkem plasmamembraani vahetus läheduses, selle all, moodustades seal tiheda vōrgustiku. Seda piirkonda tsütoplasmast nim. raku korteksiks (cell cortex) vōi ka kortikaalseks tsütoplasmaks. Kortikaalsed aktiinifilamendid võivad olla: paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku mikrohattusid ja filopoode. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud sama polaarsusega ja paiknevad tihedalt üksteise lähedal, kimpudena. Aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud fimbriin, villiin ja a-aktiniin. Stressi fiibrid on iseloomulikud neile rakkudele, mis kinnituvad substraadile. Kui rakk tuleb substraadilt lahti (näiteks siis, kui algab mitoos), siis stressi fiibrid kaovad
annaabi.ee 
