Pärast tekitab munarakk enda peale veel paksu rebukesta. Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus? Kuidas hoitakse ära polüspermia? (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon) · Kiire blokk Na+ siseneb rakku põhjustades membraanipotentsiaali muutuse (-70 mV muutub positiivseks), selle tulemusena membr depolariseerub. See kaitseb väga lühiajaliselt mitme spermi sisenemise eest. · Aeglane blokk Ca2+ sissevool kutsub esile kortikaalreaktsiooni (kortikaalgraanulid tühjendavad oma sisu rebukesta alla) ja vitelliinkest muutub permidele läbimatuks - tekib viljastumiskest. Kehasisene viljastumine. Spermid paisatakse tupest ja emakast edasi munajuhasse lihaste kokkutõmmete abiga. Munarakk ootab munajuhas ampulla piirkonnas (munajuha kitsuses)- siin toimub viljastamine, kus on umbes 2 kraadi soojem kui mujal munajuhas - spermid liiguvad termotaksise mõjul selles suunas.
Samuti takistab vale spermi jõudmist munarakuni kallerkest, mis liigispetsiifiliselt peab sinna sattunud spermid kinni neid aktiveerides. Veel on liigispetsiifiline bindiin. Kuidas hoitakse ära polüspermia - kiire ja aeglane blokk (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon). Kiire blokaad toimub munaraku membraani elektrilise potentsiaali muutmisega (-70mV -> +20mV). Sperm saab munarakuga liituda aga ainult -70mV juures. Toimub kiiresti, aga on lühiajaline. Aeglane blokaad toimub kortikaalreaktsiooni abil: kortikaalgraanulid vabastavad oma sisu, mis liigub perivitelliinruumi. Proteasoomid lõikavad vitellinkesta ja raku- membraani omavahel lahti, vahe suureneb ja tekib viljastumiskest, millest spermid läbi ei pääse. Kehasisene viljastumine. Kuidas sperm jõuab munarakuni ja kus toimub viljastumine (lihaskestad, termotaksis, kemotaksis, munajuha isthmus e. kitsus, munajuha ampull). Sisemisel viljastamisel purskub seemnevedelik tuppe. Spermid tungivad lihasjõul
positiivseks: +20mV. Sperm on võime- line liituma munarakuga vaid – 70mV juures. Kui sellist potentsiaali hoida munaraku membraanil kunstlikult, siis on tagajärjeks mitme spermiga liitumine ja polüspermia. sialgne munaraku soikepotentsiaal (–70mV) taastub umbes 1 minuti jooksul. Selline lühiajaline refraktaarsus ei näi olevat piisav ja paljudel liikidel on polüspermia takistamiseks veel aeglane blokaad. Selline tõkestamine algab üks minut pärast kahe gameedi ühinemist ja on tuntud kortikaalreaktsiooni nime all. Pärast spermi penetratsiooni tühjendavad kortikaalgraanulid oma sisu rebukesta alla, mille tulemuseks on sper- midele läbimatu viljastumiskest. Kortikaalgraanulid sisaldavad proteaase, peroksüdaasi jne. Kortikaalreaktsioon algab spermi sissetungimise kohast ja liigub lainena üle kogu munaraku pinna vastaspooluseni. Kehasisene viljastumine (imetaja/inimene). o Spermi teekond munarakuni – millised bioloogilised
spermidele nii atraktiivselt kui ka hüperaktiveerivalt (põhjustades Ca2+ tõusu) Samaaegselt spermide transpordiga (munajuha kontraktsioonid, hüperaktiivne liikumine) toimub munaraku transport (munajuha kontraktsioonid, ripsmed). Viljastumine toimub normaaalsel juhul munajuha ampulli piirkonnas. 16 Ca 200 spermist, mis jõudsid munarakuni, lõpuks 1 viljastab. Ülejäänud tõugatakse eemale kortikaalreaktsiooni (zona pellucida) poolt. 39. Akrosomaalreaktsioon ja spermi/munaraku ühinemine (milleks akrosomaalreaktsiooni üldse vaja on ja kuidas toimub) Zona pellucida koosneb glükoproteiinidest (hiirel 1-3, inimesel 1-4) ZP3 vahendab liigispetsiifilist spermi seondumist ZP2 vahendab hilisemat spermi seondumist ZP1/ZP4 seovad omavahel ZP2 ja ZP3 Kui spermid on jõudnud munaraku rebukestani (Zona pellucida), siis
annaabi.ee 
