kursus 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on käsitleda Viljandi linna korteritega tehtud ostu-müügitehinguid majandustõusu ning –languse perioodil. Koostatud töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada seoseid tehtud tehingute ning kinnisvaraturgu iseloomustavate parameetrite vahel. Uuritavaks perioodiks on valitud 2003 – 2014. aasta, mis iseloomustavad kõige paremini turul toimunud muutusi. Makromajanduslikeks indikaatoriteks on valitud korteromandi tehingud Viljandi linnas, sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem. Inimestel oli tööd, vaba raha mida investeerida, palgad tõusid jõudsalt, võeti laenu teadmisega, et kinnisvara hind tõuseb enam veel. Majanduskriis sai alguse laenudest, mida anti küllaltki kerge käeliselt, samal ajal kui intressid tõusid laenasid inimesed veel enam
kinnistusraamatusse, kuhu juurde nad lisavad vastava projekti, millised hoone osad on kelle kasutada. Kinnistu saab jagada korteriomanditeks KoS § 3 alusel ja lõpeb ka kaasomand. 2. Kas parkimiskohtade kasutuskorra kokkuleppe saab selliselt sõlmida? 2.1 Kas kasutuskorra kokkulepet võidakse sõlmida KoS § 12 lg 1 alusel? - A,B,C on korteriomandite omanikud ( eeldus, et nad on kantud kinnistusraamatusse). - Kokkuleppega reguleeritakse korteromandi reaalosa või kaasomandi kasutamist? § 2 lg 1 - kaasomandi kasutamine , kaasomandi reaalosa § 1 lg 2. Tulemus: Sellise kasutuskorra kokkuleppe saab sõlmida. 3. Kas kasutuskorra kohta saab teha märke kinnistusraamatusse? KoS § 8 lg 2 kokkulepped kehtivad korteriomandi õigusjärglaste suhtes ainult juhul, kui need on kantud kinnistusraamatusse. KoS § 1 lg 1 teine lause reguleerimata küsimustes
vaidluseseme üle; - riigilõiv on tasumata - avaldusel ei ole pädeva isiku poolt allkirjastatud või on rikutud muid olulisi vorminõudeid või esindusõigus ei ole tõendatud - avalduses esitatud andmed ei võimalda pooli tuvastada. Näiteks esitati hagi korteriomandi väidetava omaniku vastu. Kontrollimisel selgus, et isik on korteriomandi võõrandanud. Hageja leidis, et korteriomandi asukoha järgi on võimalik tuvastada kostja isik, sest hagi on esitatud korteromandi omaniku vastu. Kohus leidis, et kostja isikut ei saa tuvastada läbi temale kuuluvate asjade vaid siiski läbi isiku nime, sünniaja jm andmete, sest hagi esitatakse isiku mitte vara vastu - hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; - hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele
annaabi.ee 
