Üksiku korteri ühtsest keskküttesüsteemist väljalülitamisel kasvab naaberkorterite soojustarbimine. Kütteta korteri mõju naaberkorteritele avaldub ligi 28% kütteenergia tarbe tõusus, võrreldes köetud olukorraga. Naaberkorterite kütteenergia tarbe tõus on veelgi suurem olukordades, kus kütteta korter paikneb otsaseinas või ülanurgas. Korteri kütte väljalülitamine ja kütte eest maksmisest keeldumine ei ole põhjendatud. Kuna korteritevahelised vaheseinad ei ole soojustatud, võib ka seinte pinnatemperatuur langeda liialt madalale. Soojus oli enamastinormaalne, niiskus oli kõrgem enamasti kui peaks olema. Hoonete algolukorras, enne igasuguseid renoveerimistöid, on nende keskmine soojustarbimine on 191 kWh/ 2 (m ·a), see suurus on esitatud hoone köetava pinna kohta. Erinevate hoonete 2 puhul on kõrvalekalded -25 kuni +36 kWh/(m ·a). Tegeliku olukorra madalamad
Silikaltsiit. See erineb silikaattellisest selle poolest, et silikaltsiidis on liivaterad purustatud. Eestis toodetakse silikaltsiidist järgmisi tooteid: Mullsilikaltsiidist seinaplokid. Nendest ehitatakse kuni 5-korruselisi elamuid. Mullsilikaltsiidist vaheseinaplaadid. Need on mõeldud mittekandvate vaheseinte ehitamiseks. 153 Tubadevahelised seinad tehakse ühekihilised, korteritevahelised seinad kahekihilised õhkvahega. Sellised seinad on helikindlamad. Sarrustatud silikaltsiitpaneelid. Neid kasutatakse väikeelamustes vahelagedeks ja katuselagedeks. Silikaltsiidist toodetakse veel: seinapaneele, sillustalasid, vooderdusplaate, akustilisi plaate jne. Praegu Eestis silikaltsiittooteid ei tehta. ---------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1
keskmise õhulekkena. Lisaks on õhupidavust iseloomustatud ka n50 arvu abil. n50 mõõtühikuks on h-1 ja see väljendab õhuvahetuskordsust, kui õhurõhkude erinevus kahel pool piiret on 50 Pa. Õhupidavuse mõõtemeetod on mõlemal juhul sama. Kui tulemus esitatakse õhulekkearvuna (ühik m3/(h·m2)), jagatakse 50 Pa juures mõõdetud lekkeõhuvool korteri välispiirete sisepindalaga (sh. vahelaed ja korteritevahelised siseseinad), ja kui õhupidavust väljendatakse õhuvahetuskordsusena n50 (ühik h-1), jagatakse 50 Pa juures mõõdetud lekkeõhuvool korteri siseruumide kubatuuriga. Korteri piirete õhupidavust võib iseloomustada ka õhulekkepindalaga, mida õhk läbib teatud rõhuerinevuste juures. See aitab paremini visualiseerida, kui suur auk on välispiirdes. Kasutatakse kahte õhulekkepindala. EqLA (Equivalent Leakage Area); ELA (Effective Leakage Area).