asjades, alevike, suvitus, ja ravitsusasulate ja muude asulate ja kohtade maa-alade liigituskavade, ehituspiirkondade ning ehitusplaanide määramine ja muutmine , maakonnaomavalitsusse ja maakonna elanikkonda puutuvais küsimustes sooviavaldustega esinemise otsustamine jne. Kirjutan ka natuke vallaomavalitsusest, millega see põhiliselt tegeleb: valitseb vallaomavalitsuse heaks ettenähtud makse ja koormatisi, vallaomavalitsuse varasid, hoolitseb valla elanike toitlustamise ja korteriolude eest, korraldab valla elanike varustamist kütteainetega ja teostab töövahetalitust, samuti korraldab ja arendab kohalikke teid ning aitab kaasa posti, telegraafi ja telefoni korraldamisele valla, hoolitseb rahvahariduse eest; asutab õppe- ja kasvatusasutisi, hoolitseb koolimajade ehitamise ning õppe- ja kasvatusasutiste maaga ja sisseseadetega varustamise eest; teostab koolikohustuse järelevalvet; võtab osa koolide valitsemisest
Käesoleval ajal arendab oma tegevust majas Vene Kultuurikeskus. See hoone on oma aja üks esinduslikemaid rajatisi Tallinnas, mis väljendub tema fasaadide ja interjööride arhitektuuris. Kultuuriministri 13. mai 1997.a. määrusega nr. 25 on Laevastiku Ohvitseride Maja tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Nõukogude aegne tüüpehitis Kuna uued võimud püüdsid näidata end tööliste riigina ja seetõttu hoolitsesid eelkõige lihtrahva korteriolude eest. Tekkis retoorika sõna Ra-Ko, mis tähendas lühendatult rahvakortereid. Nende ehitamiseks loodi Teedeministeeriumi juurde Rahvakorterite Ehituse Komitee juunis 1940. Rahvakorterite ehitamise programmist suudeti Tallinnas laiaulatuslikult ellu viia vaid ,,Ehitajas" A. Kotli kavandatud kahekorruseliste puust, kivitrepikojaga Ra-Ko majade ehitamine. Neid kerkis esimese Nõukogude okupatsiooniaasta jooksul mitukümmend
aastatel. Väliselt lihtsates ja üsna ilmetutes elamutes olid tegelikult päris head korterid, enamik ühe- ja kahe-, ent mõned ka kolmetoalised. Elamus on Tallinnas traditsiooniliseks kujunenud kivitrepikoda, kuid see kaeti väljast laudisega üle, et eristada nõukogude arhitektuuri mingil moel eestiaegsetest kodanlikest elamutest. Siin püüti sisse tuua uuendusi, et näidata, kuidas Nõukogude võim hoolitseb töötava rahva korteriolude eest: Näiteks kavandati igasse korterisse duširuum. Ülesehituselt on tegemist Tallinna maja hoonetüübi jätkuga, kuid kivitrepikoda kaeti nüüd laudisega üle, et eristada neid elamuid, mis pidid sümboliseerima uut epohhi eestiaegsetest eramutest. Ka hoonete paigutus ridadena üksteise taha, otsaga tänava poole pidi eristama RaKo kvartaleid tsaari- ja eestiaegsest linnaosadest ning kajastama uue egalitaarsusele rajatud klassideta ühiskonna printsiipe.
annaabi.ee 
