vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri „isaks“ nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas. Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 ) Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul
vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri isaks nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas. Gottlieb Eliel Saarinen ( 20.august 1873- 1.juuli 1950 ) Gottlieb Eliel Saarinen oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul
" (Sultson 2006) Maastikuarhitekt Kersti Lootus on samuti nõus arvamusega, et linnakeskkonna oluline koostisosa on just tihedus pöörates meie tähelepanu asjaolule, et mida lähemale linna ajaloolisele südamele - Toompeale - seda rohkem maju on pinnaühiku kohta näha. See näitab, et juba ajalooliselt on vanalinn olnud väga tihedalt hoonestatud ala. Seega, on tihe hoonestus vanalinna lahutamatu koostisosa. Samas peaks Lootuse arvates täitma Harju tänava krunte mitte äripindadega, vaid korterelamutega. Liigendatud arhitektuuriga majadel peaks olema sisehoove, terrasse, väikehaljasalasid ja istumisnurgakesi. Selline lahendus looks õdusa, vanalinna traditsioone järgiva elukeskkonna (Kartau 2002). Vaatamata üldisele arvamusele, et linnaruumi seisukohalt oleks kõige õigem ala hoonestada, rajati sinna sellegipoolest haljastus. Haljasala on vaid ajutine lahedus ning varem või hiljem tuleb leida mõistlik lahendus kogu ajaloolise Harju tänava taashoonestamiseks
annaabi.ee 
