Hulgad Millest hulk koosneb? Hulk koosneb hulagelementidest. Kuidas hulka tavaliselt tähistatakse? Hulka tähistatakse tavaliselt suurtähtedega näiteks A,B,C,D... . Millised hulga esitusviisid on olemas? Hulka võib esitada tema elementide täieliku loeteluna looksulgude vahel nt {a,b,c,d} või {a,b,c,d} Hulka võib esitada tema elementide osalise loeteluna, mis esitab mingit rehulaarselt äratuntavat seaduspärastust nt {0,1,2,3,4......} Hulka võib esitada üldise avaldise kaudu, mis kehtib kõigi hulgaelementide jaoks. Millal on hulgad teineteisega võrdsed? Hulgad on võrdsed, kui nad koosnevad samadest elementidest. Nt {1,3,5}={5,1,3} Kui palju võib ühte hulgaelementi hulgas sisalduda? Hulgas ei eksisteeri korduvaid elemente, iga elementi on hulgas üks eksemplaar. Milliste sümbolitega tähistatakse elemendi hulka kuulimist või mittekuulumist? No see eurosümbol on kuulumise märk ja mittekuulumise märk on sama, aint maha kriipsutatud. Mill...
Binaarsed spetsiaaloperatsioonid: Ühendamine ja Jagamine Unaarsed hulgateoreetilised operatsioonid: Ümbernimetamine Binaarsed hulgateoreetilised operatsioonid: Hulgateoreetiline summa, Hulgateoreetiline vahe, Lõige ja Otsekorrutis • Identiteedi projektsioon – projektsioon, mille tulemuses on koik algse relatsiooni atribuudid. • Identiteedi piirang – piirang, mille tulemuses on koik algse relatsiooni korteezid. ̌ • Taiendavad relatsioonialgebra operatsioonid – poolühendamine SEMIJOIN defineerib relatsiooni, mis sisaldab selliseid kirjeid relatsioonist R, mis osalevad relatsioonide R ja S ühendamise tulemusel saadavas relatsioonis; poolvahe leidmine SEMIDIFFERENCE defineerib relatsiooni, milles on kõik korteežid relatsioonist R, millele ei leidu vastavad korteeži relatsioonis S;
kogum. Iga operatsiooni tulemus on samuti relatsioon, mis peab vastama kõigile relatsioonilt nõutavatele omadustele. Ei tohi olla korduvaid korteeze Ei tohi olla mitu samanimelist atribuuti Hulgateoreetilised operatsioonid. Hulgateoreetiline summa - Relatsioonidele r ja s rakendatud hulgateoreetilise summa leidmise operatsioon r U s annab tulemuseks relatsiooni, mille moodustavad kõik kas relatsiooni r, relatsiooni s või mõlemasse kuuluvad korteezid. Lõige Hulgateoreetiline vahe Hulkade ristkorrutis e. otsekorrutis e. Descartesi korrutis Spetsiaaloperatsioonid. Piirang Projektsioon Ühendamine Jagamine 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) Virtuaalne relvar e. vaade (ingl. k. view) väärtus leitakse kasutaja poolt vaate poole pöördumise hetkel Vaade e. virtuaalne relatsioon on ühe või mitme baasrelatsioonile rakendatud
Projektsioon, mille tulemuses on kõik algse relatsiooni atribuudid. Täiendavad relatsioonialgebra operatsioonid Poolühendamine - Semijoini operatsioon defineerib relatsiooni, mis sisaldab selliseid kirjeid relatsioonist R, mis osalevad relatsioonide R ja S ühendamise tulemusel saadavas relatsioonis. Poolvahe leidmine - Relatsioonidele r ja s rakendatud poolvahe leidmise (inglise keeles semidifference) operatsioon r SEMIDIFFERENCE s defineerib relatsiooni, milles on kõik korteezid relatsioonist r millele ei leidu vastavat korteezi relatsioonis s(r s). Vasakpoolne välisühendamine - join kus kirjed relatsioonist R millel pole seotud kirjeid relatsioonis S lisatakse samuti tulemuseks saadavasse relatsiooni. Laiendamine - Laiendamise operatsioon (ingl. k. extend) võimaldab relatsiooni r põhjal luua uue relatsiooni kus on võrreldes relatsiooniga r täiendavaid atribuute, mille väärtus arvutatakse mingi arvutusreegli järgi.
hulk R. *Hüpotees väidab, et ei leidu ühtki sellist lõpmatut hulka, mis oma võimsuse poolest jääks nende ,,väikse lõpmatu hulga" ning ,,suure lõpmatu hulga" vahele. Lisaks: Hulga astmehulgaks nim. hulga kõikide alamhulkade hulka. Hulga astmehulga võimsus on |P(A)|=2n *Hiljem on märgitud, et aksiomaatilise hulgateooria baasil ei ole Cantori väidet võimalik ei tõestada, ega ka ümber lükata. [3]. Järjendid. Permutatsioonid. Kombinatsioonid. Järjendid e. korteezid e. ennikud- n-elemendilise hulga elementidest moodustatud k- kohalist järjestatud loendit nimetatakse järjendiks. *Kaks järjendit on võrdsed vaid siis, kui nad on sama pikad ning nende vastavates positsioonides on samad väärtused. Järjendi puhul on oluline temas sisalduvate elementide järjestus. (Nt. hulk [3] järjendeid on 9: 11,12,13,21,22,23,31,32,33) Permutatsioonid- n-permutatsioonideks nimetatakse järjendeid, mis on mingi lõpliku hulga A kõikkide