koos ning säilitama oma kauni tantsuhoiu. Sujuv tõus ja laskumine on kohustuslikud, sest see on rahulik õhtutants. Aeglase valsi tempoks on 30 takti minutis. Viini valsi põhifiguurideks on: 1. Põhisamm üleminekuks vasakulepöördele 2. Põhisamm üleminekuks paremalepöördele 3. Pööre paremale 4. Pööre vasakule 5. Värtenpööre paremale 6. Viivitusega pööre paremale 7. Kortee 8. Värtenpööre vasakule 9. Visk 10. Vahetussamm promenaadi positsioonist Fokstrott Fokstrotti iseloomustavad pikad sujuvad liikumised mööda tantsupõrandat. Seda tantsitakse bigbändimuusika saatel. Fokstroti muusika taktimõõt on 2/2 või 4/4. Taktis on neli lööki, neist esimene ja kolmas rõhulised. Fokstroti kui võistlustantsu tempo on 50 takti minutis. Fokstrott'i põhifiguurideks on: 1. Veerandpöörded 2. Telgpöördega pööre paremale 3
sammu veidi rõhtutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal. Põhifiguurideks on: 1. Põhisamm üleminekuks vasakulepöördele (Closed Change from Natural to Reverse) 2. Põhisamm üleminekuks paremalepöördele (Closed Change from Reverse to Natural) 3. Pööre paremale (Natural Turn) 4. Pööre vasakule (Reverse Turn) 5. Värtenpööre paremale (Natural Spin Turn) 6. Viivitusega pööre paremale (Hesitation Change) 7. Kortee (Reverse Corté) 8. Värtenpööre vasakule (Double Reverse Spin) 9. Visk (Whisk) 10. Vahetussamm promenaadi positsioonist (Chasse from P. P.) Standardvariatsioonideks on: 1. Lahtine telemark (Open Telemark) 2. Ristviivitussamm (Cross Hesitation) 3. ,,Tiib" (Wing) 4. Lahtine hoogpööre (Open Impetus Turn) 5. Värtenpööre möödaastumisega (Outside Spin) 6. Liuglemine viivitusega (Drag Hesitation) 7. Üleminekusamm möödaastumisega (Outside Change)I 8
sammu veidi rõhtutada, millega saavutatakse liikumise hoog ja loomulikum tõus esimesel taktiosal. Põhifiguurideks on: 1. Põhisamm üleminekuks vasakulepöördele (Closed Change from Natural to Reverse) 2. Põhisamm üleminekuks paremalepöördele (Closed Change from Reverse to Natural) 3. Pööre paremale (Natural Turn) 4. Pööre vasakule (Reverse Turn) 5. Värtenpööre paremale (Natural Spin Turn) 6. Viivitusega pööre paremale (Hesitation Change) 7. Kortee (Reverse Corté) 8. Värtenpööre vasakule (Double Reverse Spin) 9. Visk (Whisk) 10. Vahetussamm promenaadi positsioonist (Chasse from P. P.) Standardvariatsioonideks on: 1. Lahtine telemark (Open Telemark) 2. Ristviivitussamm (Cross Hesitation) 3. ,,Tiib" (Wing) 4. Lahtine hoogpööre (Open Impetus Turn) 5. Värtenpööre möödaastumisega (Outside Spin) 6. Liuglemine viivitusega (Drag Hesitation) 7. Üleminekusamm möödaastumisega (Outside Change)I 8
D ef. Hu lk ad e B ja A vah eks n im etataks e h u lk a B - A = { x | x B ja x A} k irjan d u s es täh is tatak s e vah et k a BA N 7: Leida A -(B-C) j a (A -B)-C. K as need hulgad on võrds ed? D ef. Hu lk ad e A ja B s üm m eetrilin e vah e A B on h u lk A B = { x| ( x A x B ) ( x A x B ) } N 8: A ntud on hulgad A ={1,3,5} , B = {1,2 ,3} Leida A B. (A -B)+ (B-A ) A B = { 5} B A = { 2} A B = { 5,2} D ef. n -k orteez on ob jek tid e lõp lik jad a Kortee zi erin evu s ed h u lgas t: - ü ks ja s ees am a ob jek t s aab es in ed a k ortee zis m itu k ord a - ob jek tid es in evad k orteezis k ind las järjek orras K ahte korteezi ( a1 , a2 ,...an ) j a ( b1 ,b2 ,...bn ) on võrds ed s iis ja ainult s iis kui a1 = b1 , a2 = b2 ,...., an = bn . D ef. A n tu d n hu lga A1 , A2 ,..., An C artes iu s e k orru tis ek s eh k ris tk orru tis eks n im etam e hu lk a A1 × A2 × ... × An = {( a1 , a2 ,...,an ) : a1 A1 , a2 A2 ,..., an An }
B - A = { x | x B ja x A} k irjan d u s es täh is tatak s e vah et k a BA N 7: Leida A -(B-C) j a (A -B)-C. K as need hulgad on võrds ed? D ef. Hu lk ad e A ja B s üm m eetrilin e vah e A B on h u lk A B = { x| ( x A x B ) ( x A x B ) } S ümme etri line vahe tähendab, et liidetaks e kokku N 8: A ntud on hulgad A = {1,3,5} , B = {1,2 ,3} Leida A B. A B = { 5} B A = { 2} A B = { 5,2} D ef. n -k orteez on ob jek tid e lõp lik jad a Kortee zi erin evu s ed h u lgas t: - ü ks ja s ees am a ob jek t s aab es in ed a k ortee zis m itu k ord a - ob jek tid es in evad k orteezis k ind las järjek orras K ahte korteezi ( a1 , a2 ,...an ) j a ( b1 ,b2 ,...bn ) on võrds ed s iis ja ainult s iis kui a1 = b1 , a2 = b2 ,...., an = bn . D ef. A n tu d n hu lga A1 , A2 ,..., An C artes iu s e k orru tis ek s eh k ris tk orru tis eks n im etam e hu lk a, ots ek orru tis A1 × A2 × ... × An = {( a1 , a2 ,..
annaabi.ee 
