ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (välisvooder), aiapostid jne. Silikaatkivi näol on tegemist ilmastikukindla ja väga vastupidava ehitusmaterjaliga. Eestis on levinud pealpool katust asuva korstnaosa ehk korstnapitsi välisvoodri ladu- mine silikaattellisest, kuna see on ilmastiku mõjutustele vastupidavam, kui põletatud savitellis. Silikaatkivi ei sobi kasutamiseks korstna suitsulõõri ehitusmaterjalina ning ei tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771-
kannatama kõrget kuumust. Samott tellis. Seda kasutatakse kohtades, kus ulatab tuli, kolle ja esimene lõõr. Põletatud savi segatakse uuesti toor saviga ja pannakse uuesti ahju. Nii saadakse poorne materjal . Tulekindlus vajab poorsust. Valge silikaat tellis. Seda kasutatakse korstna pitsis, välikaminates. Korstna jalga ei tohi silikaadist teha. See kivi hakkab kuuma käes lagunema. Pigi ja lubi reageerivad. Looduslikud kivid. Paekivi, graniit - välikaminad, korstnapitsid Tehiskivi, tsementkivi, kolumbia kivi, betoonkivi Ahjupotid, täitekivi. Pottahjudel Mördid. Savimört ahjude seinad Samott segu. Samott tellistele. Tulekindel plaadisegu. Villa paigaldamiseks, tuharuumi ukse kinnitamiseks, Ustele. Valumassid. Ahju detailide valamiseks. Lubjasegu. Paekivi müüridele. Tsement ei sobi paekivile paisumise pärast. Tsement mört. Välitingimustel. 1 neljale segu. Materjali arvutamine. Üks kivi 4,2 kg. Segu on 20 % kivi kaalust 2,5 tonni kütab 50 m2 ruumi
Katuse kandekonstruktsioonides võis kohati märgata koorega laudu ning prusse, mis võivad kujutada endast riski putukakahjustuste arenguks ja levikuks. Kõik katused vajavad igakevadist ja -sügist hooldamist. Hooldamata katustel kasvavad taimed ja sammal, vt Joonis 2.12. Need takistavad vee liikumist katusel ja hoiavad katusekatte niiskena, mis soodustab selle lagunemist. Sambla kasvu oht katusel on suurem, kui hoone lähedal asuvad suured puud. Korstnate katusest väljaulatuvad osad ehk korstnapitsid olid paljudes elamutes korda tehtud ja nende olukord on reeglina parem, kui katuste endi olukord. Samas renoveerimata korstnate olukord oli reeglina halb ja korrastamist vajav. Mõnel pool on korstnate kiiret lagunemist põhjustanud see, et üksikutesse korteritesse individuaalse gaasikütte paigaldamisel on põlemisgaasid juhitud otse vanasse korstnalõõri lõõre eelnevalt ette valmistamata (tavaliselt paigaldatakse korstnatelliste kahjustumise
annaabi.ee 
