siseseinad, küttekollete seinad, lõõrid) Kärgtellis (siseseinad, fassaad) Klombitud tellis (fassaad, küttekolde välisviimistlus) SILIKAATTELLISE TOOTMINE Liiva- lubja segu pressitakse Kivistamine- autoklaavis veeauru keskkonnas cá 180°C juures Formeerub sideaeinekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest SILIKAATTELLISTE TÜÜBID Silikaattellis (puhasvuukseintes ja müürides, korstnapitsi välisvooderdus) Klombitud silikaattellis (välisfassaad, müürid, postid) Lõhestatud silikaattellis (välisfassaad, müürid, postid) TSEMENT TELLISED Liiv, lubi ja tsement segatakse Valatakse vormidesse Lõigatakse õigesse mõõtu Autoklaavimise teel saavutab oma vastupidavuse TELLISTE FÜÜSIKALISED OMADUSED Survetugevus Veeimavus Külmakindlus Paisumine Soolade kristalliseerumine SURVETUGEVUS
Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (välisvooder), aiapostid jne. Silikaatkivi näol on tegemist ilmastikukindla ja väga vastupidava ehitusmaterjaliga. Eestis on levinud pealpool katust asuva korstnaosa ehk korstnapitsi välisvoodri ladu- mine silikaattellisest, kuna see on ilmastiku mõjutustele vastupidavam, kui põletatud savitellis. Silikaatkivi ei sobi kasutamiseks korstna suitsulõõri ehitusmaterjalina ning ei tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771- 2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitatakse kasutada silikaatkivi korstna- pitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe (isoleeritus) korstna siseseina ehitusmaterjaliga
seljas. Kui vana korstnat ei taheta uuesti üles ehitada, aga vana seisukord ei ole enam nõuetele vastav, võib olukorda parandada paigutades korstna sisse täiendava plekklõõri. Kui küttekolle ei ole talvel kasutuses (näiteks suvekodude puhul), võiks korstna talviste ilmastikumõjude eest kaitsta plekist kattega. Selle paigaldamisel on oluline, et korstna ja katte vahele jääks õhuvahe. Vana korstna puhul tuleb eriti hoolikalt suhtuda korstnapitsi katvasse "plekkmütsi", mida ei tohi asendada inetu massiivse "torbikuga". Kui tulease on lõplikult suletud ja korstnat ei kasutata, tuleks tagada lõõri ventilatsioon, et säiliks niiskuse kogunemist takistav õhu liikumine korstnas. Ahju, pliidi, kamina ja seega ka korstna pideval kasutamisel on korstnapühkija igakevadine külaskäik hädatarvilik. 8 [H1] AHJU ABC [loend] Iga ahi ja korsten tuleb paari-kolme aasta tagant põhjalikumalt läbi uurida.
selle vahele 5 cm paksune mineraalvill (raske mineraalvill) Moodulkorstnad on ka kaalult kergemad, kuid noraaltellisest laotud korsten. Moodulkorstnad on kiiremini ehitatavad. Moodulkorstna lisad: kasutatakse samott mooduleid nn. kolmikud, põlved jne. Vastavalt küttekolletele raiutakse plokki augud ja tuuakse samott lisad välja Korstna pits Korstna pits laotakse harilikult silikaattellistest ja sisevooder laotakse serviti normaaltellisest, kuid korstnapitsi välisvoodrit võib laduda ka kõikidest fasaaditellistest või kividest. Korstna pits laotakse tugeva tsementmörtiga. Korstna pitsi kõrgus oleneb selle asukohast. Suitsulõõride kõrval olevad ventilatsioonilõõrid peavad olema ühekõrgusel, süttiva katuse korral tehakse korstnale kuni 5*5 mm silmadega traatvõrgust sädemepüüdjad. Harje ja deflektoreid korstnale asetada ei tohi. Katusest läbimineku kohal ümbritsetakse korsten korstna kraega, mis ühes
annaabi.ee 
