Iseloomustab: 1) harmoonia 2) orkestratsiooni üldine lihtsustamine 3) lihtsus 4) selged lakoonilised meloodiad 5) hoiduti äärmuslikest emotsioonidest 6) väärtustati taas täpset vormi. Kujutavas kunstis oli Kubism, mida edendas Picasso. Igor Stravinski- Elulugu- poola aadliku perest, sündinud Peterburis, isa ooperilaulja, saanud head kasvatuse ja hariduse, õppinud klaverit, Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna lõpetaja, kõik muusikalised teadmised Rimski-Korsakovilt, muusikat koolis ei õppinud, 1910.a elas vahelduvalt Pr ja Venemaal, 1917.a revolutsiooni Venemaal ei saanud sinna tagasi läks sveitsi, 1939.a suundus USA'sse, elas surmani. Korraks käis 1962 NL ja teda võeti vastu suurte pidustustega. Looming- I periood (vene periood) kuni 1920 vene teemad ,,Petruska" ballett, esietendus Pariisis 1911, lugu vene ülestõusmispühast. ,,Sõduri lugu" 1918, kirj jutustajale, väikesele
Ta sündis vaesesse perre, mis oli suhteliselt vaene ning kus räägiti saksa keelt. Tema isa oli köster ja väga musikaalne mees. 1885 kolis pere Kullamaale, kus Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Õpingud jätkusid Tallinnas, kus ta õppis 4 aastat Toomkiriku organisti Reinice juures. Tobias omandas piisavalt teadmisi, et jätkata haridusteed Peterburi konservatooriumis, kus ta õppis orelimängu Homiliuse käe all ja kompositsiooni Rimski-Korsakovilt . Ta lõpetas konservatooriumi kuue aasta asemel neljaga. Tobias jäi siiski elama peterburi, mille Jaani kirikus teenis ta raha dirigendi ja koorijuhina kuni 1904 aastani. Tähtsamad teosed: Konservatooriumi lõputööna valminud Avamäng "Julius Caesar" ja kantaat Johannes Damaskusest. Kantaat Johannes Damaskusest on Tolstoi samanimelise poeemi põhjal. See räägib pühak Johannesest, kes tahab minna kloostrisse. Seal ei tohi ta kloostriülema sõnul lugusid mängida ega kirjutada
Isiklik saatus traagiline nagu enamusel, kes ajast kaugele ette näevad. ,,Mineviku kaudu näidata olevikku see on minu ülesanne", on Mussorgski öelnud. Loomingu keskpunktiks on inimene olgu see siis lihtne inimene või tsaar. Looming avaldanud olulist mõju Debussyle ja Sostakovitsile. Tähtsamad teosed: Ajaloolised ooperid, mida ise nimetas muusikalisteks draamadeks, ,,Boriss Godunov" (I red. 1869, II red. 1872, hilisemad redaktsioonid Rimski-Korsakovilt, Sostakovitsilt), ,,Hovanstsina" (lõpetas Rimski-Korsakov 1883); Laulutsüklid: ,,Noorusaastad", ,,Lastenurk", ,,Surma laulud ja tantsud", ,,Pildikast", ,,Päikeseta" (oli ise umbes kolmandikule lauludest ka teksti autor); Klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt", mida ka hiljem korduvalt orkestreeritud, tuntuim Maurice Raveli orkestratsioon; Sümfooniline pilt ,,Öö lagedal mäel" Aleksandr Borodini looming on rahvuslik, eepiline ja idamaiste sugemetega. Kuna
Nii jõuti ka vanema rahvamuusika, eriti regilaulu väärtustamisele eesti helikeele leidmiseks tuli süveneda just vanemasse rahvaviisi, sealt inspiratsiooni ammutada. 20. saj. algul osalesid rahvaviiside kogumisel tulevased eesti heliloojad, tollased Peterburi konsevatooriumi muusikatudengid. Vahetu kokkupuude elava rahvamuusikaga avaldas mõju ka nende loomingule. Teatavaid mõjutusi suhtumises rahvaviisisse said nad kindlasti ka oma kompositsiooniõppejõult Nikolai Rimski-Korsakovilt, kes ikka ja jälle rõhutas folkloori tähtsust rahva helikunstile. Vanas rahvaviisis hakati nägema hindamatut rahvuslikku varandust, lätet, mis peaks toitma rahvuslikku muusikaloomingut. Rudolf Tobias esitas kujuteldavas vestluses rahvalaulikuga oma nägemuse tulevasest eesti kunstmuusikast. Aastate pärast juhtud sa ehk "Vanemuisesse" ehk mõndesse teisesse Eesti kunstikotta tulema: toredad helid kõlavad sulle säält vastu, päris
annaabi.ee 
