Byroni loomingu austajateks on olnud paljud suured kirjanikud: Hugo, Stendhal, Balzac, Heine, Puskin, Lermontov jt. G.G.Byroni romantiline kangelane Byroni kangelased tema teostes on enamasti kõik natuke erinevad, kuid neil on ka palju ühiseid käitumisjooni. Byronlik kangelane on tavaliselt sattunud vastuollu ühiskonnaga. Enamasti on nad üksikud võitlejad ja Byronil oli neid võimalik kujutada erinevate elukutsetega, näiteks "Korsaari" kangelane on piraat, "Don Juanis" on peategelane vahepeal Vene armees jne. Oma kangelase käitumise kirjeldamisega väljendab Byron viha aristokraatliku ülemkihi vastu. "Don Juani" peategelane reisib palju. Nähes ümbruskonna kurjust, muutub noorest peast küllaltki hüvederohket elu elanud Juan karmiks ja tundetuks. "Korsaari" tegelane on iseloomult olnud aus ja hella südamega, kuid väliste asjaolude tõttu saab temast piraat. Selles romaanis kirjeldab Byron, kuidas hääbuvad inimeste
Autori luulelaad oli lüüriline ja humoorikassatiiriline. Poeem ,,Childe Haroldi palverännak" oli edukas, sest Byron oli esimene romantik, kes pöördus kaasaja ühiskondlikpoliitiliste sündmuste poole. Byron taaselustas Spenceri stroofi. Poeem ,,Korsaar" kõneleb korsaarist Conrad, kes peab jätma hüvasti oma armsama Medoraga selleks, et minna sõjakäigule Seidi pasa vastu. Seidi abikaasa kuninganna Gulnare armub korsaari ning selleks, et pääseda, tapab Seidi. Tagasi jõudes kodusadamasse avastab aga Conrad, et Medora on surnud. Byroni romantiline kangelane on võimsa tahte ja vaimuga uhke üksikmässaja, veendunud võitleja armastuse ja vabaduse eest. Draamad: ,,Manfred" ja ,,Kainis". ,,Manfred" tegevuspaigaks Alpid. Oma imetabaste võimete poolest vaime välja kutsuda ja nendega suhelda meenutab noor nimikangelane Fausti. Manfredi põhiküsimus on elu mõte
.. Vaatamata pügamata lühikesele habemele, mis oli peaaegu üleni hõbehall... poleks kellelegi pähe tulnud ütelda, et meie ees on vana mees... Tugev, kongus ja päikesest põlenud nina, tihe kortsude ja kortsukeste võrk silmade ümber, mis tõmbusid tihtilugu kissi isegi pimedas... andsid ta näole kord talupoja naeratuse, kes õhtueha valgel vaatab üle oma 23 põlde, kord jälle vapra korsaari julge pilgu, kes kaljult vaatleb mereavarusi; kõige sagedamini aga suursuguse inimese rahu, kes on võitu saanud kõigist kahtlustest ja kes juba ammu tunnetab oma väärikust!" Boito ja Verdi vaheline kontakt sõlmus ning mõni päev hiljem oli heliloojal "Othello" stsenaariumi visand käes. Kogu oma elu Shakespeare'i dramaturgiat ületamatuks pidanud Verdi tajus selgelt ülesande raskust ja hiiglaslikku vastutust nii itaalia ooperi tuleviku kui ka suure inglase mälestuse ees
annaabi.ee 
