suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= - F2 ma1= -ma2 m1v1+m2v2=m1v1´+m2v2 15. Keha impulss ja impulsi muut p=mv Keha impulsiks nimetame keha massi ja kiiruse korrutist. Keha mõju teisele kehale on seda tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv 2-mv1=p2- p1= p (liikumishulga muut = impulss) 16. Jõumoment - jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõumoment on jõu ja tema õla korruti. Jõu õlg on jõu mõjusirge kaugus keha pöörlemisteljest. Momendi mõõtühik on Nm (Njuutonit meetri kohta) Mo = rF ;r-jõu õlg; F- jõud 17.Impulsi jäävuse seadus: Kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. m 1v1+m2v2 = m1v1´+m2v2´
suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= - F2 ma1= -ma2 m1v1+m2v2=m1v1´+m2v2 15. Keha impulss ja impulsi muut p=mv Keha impulsiks nimetame keha massi ja kiiruse korrutist. Keha mõju teisele kehale on seda tugevam, mida suurem on keha impulss. Väikese massiga keha võib võib teha suuri purustusi suurel kiiruse. mv 2-mv1=p2- p1= p (liikumishulga muut = impulss) 16. Jõumoment-jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõumoment on jõu ja tema õla korruti. Jõu õlg on jõu mõjusirge kaugus keha pöörlemisteljest. Momendi mõõtühik on Nm (Njuutonit meetri kohta) Mo = rF ;r-jõu õlg; F- jõud 17.Impulsi jäävuse seadus: Kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. m1v1+m2v2 = m1v1´+m2v2´ 18.Mehaaniline töö on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega.
See koosneb integraatorist, viitelülist ja signaali summaatorist. JOONISED. Aktiivvariant (korrelatsioonimeetod) Teiseks levinud variandiks optimaalse (maks. S/N järgi) filtri realiseerimisel on nn aktiivne variant - korrelaator, mis koosneb: korrutist, kus korrutatakse signaal oma koopiaga, koopiageneraatorist, sünkronisaatorist, integraatorist. Sünkronisaator on vajalik selleks, et anda korruti teise sisendisse signaali koopia (tugisignaali) täpselt signaali saabumise hetkel (on vaja saavutada mõlemi signaali sünfaassne korrutamine). 3.2.1.3. Faasitundetud lahendused- Võib leida ka lahendusi, mis ei ole faasitundlikud 1. korrelaator kvadratuursete kanalitega 2. amplituuddetektoriga filter. JOON 3.2.1.4.Töötlus komplekssignaalidega (ortogonaalne töötlus) Signaalide töötlusel osutub väga efektiivseks signaali kujutamine (üleviimine) komplekskujul (komplekskujule), mis
Üks kulon on laeng, mis läbib ühe sekundi jooksul sellise juhi ristlõiget, milles kulgeb vool tugevusega üks amper. Kuna q = I t , siis 1 C = 1 A . 1 s. Punktlaenguteks nimetatakse laetud kehi, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugu- sega. Punktlaeng on keha, mille elektrilaengut võib vaadelda koondununa ühte punkti. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korruti- sega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga F = k q1 q2 / r 2. Jõud on suunatud piki laetud kehi ühendavat sirget ja sõltub ainest, milles nad asuvad. Vaakumis võrdetegur k = 1/(4 0), kus suurust 0 nimetatakse elektrikonstandiks. k = 9 . 10 9 N. m2/C 2. See tähendab, et kahe punkt- laengu 1 C vahel mõjub vaakumis vahekaugusel 1 m jõud 9 . 10 9 N. 12
ristlõiget, milles kulgeb vool tugevusega üks amper. Kuna q = I t , siis 1 C = 1 A . 1 s. Punktlaenguteks nimetatakse laetud kehi, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugu- sega. Punktlaeng on keha, mille elektrilaengut võib vaadelda koondununa ühte punkti. 14 Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korruti- sega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga F = k q1 q2 / r 2. Jõud on suunatud piki laetud kehi ühendavat sirget ja sõltub ainest, milles nad asuvad. Vaakumis võrdetegur k = 1/(4 0), kus suurust 0 nimetatakse elektrikonstandiks. k = 9 . 10 9 N. m2/C 2. See tähendab, et kahe punkt- laengu 1 C vahel mõjub vaakumis vahekaugusel 1 m jõud 9 . 10 9 N. Coulomb'i seadus on analoogiline gravitatsiooniseadusega, elektrilaeng raske massiga, Coulomb'i
Üks kulon on laeng, mis läbib ühe sekundi jooksul sellise juhi ristlõiget, milles kulgeb vool tugevusega üks amper. Kuna q = I t , siis 1 C = 1 A . 1 s. Punktlaenguteks nimetatakse laetud kehi, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugu- sega. Punktlaeng on keha, mille elektrilaengut võib vaadelda koondununa ühte punkti. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korruti- sega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga F = k q1 q2 / r 2. Jõud on suunatud piki laetud kehi ühendavat sirget ja sõltub ainest, milles nad asuvad. Vaakumis võrdetegur k = 1/(4 0), kus suurust 0 nimetatakse elektrikonstandiks. k = 9 . 10 9 N. m2/C 2. See tähendab, et kahe punkt- laengu 1 C vahel mõjub vaakumis vahekaugusel 1 m jõud 9 . 10 9 N. Coulomb'i seadus on analoogiline gravitatsiooniseadusega, elektrilaeng raske massiga, Coulomb'i
digitaalselt tel võib saastunud alal viibida, ilma 157 massihävitusrelvad et tekiks kiiritustõppe haigestumise Eestis suurem kui Lõuna-Eestis. See ohtu. Doos, mis saadakse radioaktiiv- teeb kiirgusohu märkamise, mõõtmi- selt saastatud alal, on võrdne kiirgus- se ning sellest tulenevalt ka LLRi ohu taseme ning alal viibitud aja korruti- tõlgendamise keeruliseks. sega. Peale loodusliku taustakiirguse põh- Elektromagnetimpulss kaasneb õhus justavad LLRi tööstuses ja meditsii- toimuva ning maapealse tuumaplah- nitehnikas kasutatavad kiirgusallikad. vatuse ioniseeriva kiirgusega. Elektro- Erilist ohtu kujutavad need sõjatege- magnetimpulsi mõjuala sõltub plah- vuspiirkondades, kus algul ohutu alli-
annaabi.ee 
