liikmesriikide majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN). 3. Korrigeerivad abinõud, kuidas riigid peavad reageerima defitsiidi limiidi rikkumisele Majandusandmete alusel hindab komisjon, kui suur on tõenäosus, et riigil tekib ülemäärane eelarvepuudujääk. Kui leitakse, et ülemäärane puudujääk on kujunemas või võib kujuneda, siis soovitatakse riigil ette võtta korrigeerivaid samme. Stabiilsuse ja kasvu pakti korrigeerivas osas tagatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega ülemäärase eelarvepuudujäägi või ülemäärase valitsemissektori võla taseme korrigeerimine. See on järkjärguline lähenemisviis ülemäärase eelarvepuudujäägi ja ülemäärase võla vähendamiseks. ELi lepingus on ülemäärase eelarvepuudujäägina määratletud eelarvepuudujääk, mis ületab 3% SKPst. Valitsemissektori võlga käsitletakse ELi lepingu kohaselt ülemäärasena, kui see
majandustsükli kõikumisi ning jäetakse välja ühekordsete ja muude ajutiste meetmete mõju. Eurot kasutavad liikmesriigid kirjeldavad oma stabiilsusprogrammides, kuidas nad kavatsevad saavutada oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgid. Teised ELi liikmesriigid peavad esitama sama teabe oma lähenemisprogrammides. Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriikide valitsused hindavad neid Euroopa poolaasta raames. 2005 jõustuvad korrigeerivad eeskirjad. Korrigeerimine Stabiilsuse ja kasvu pakti korrigeerivas osas tagatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega ülemäärase eelarvepuudujäägi või ülemäärase valitsemissektori võla taseme korrigeerimine. See on järkjärguline lähenemisviis ülemäärase eelarvepuudujäägi ja ülemäärase võla vähendamiseks. ELi lepingus on ülemäärase eelarvepuudujäägina määratletud eelarvepuudujääk, mis ületab 3% SKPst. Valitsemissektori võlga käsitletakse ELi lepingu kohaselt
tegelikkuses vastab. Selliseks radikaalseks kahtluseks annavad alust unenägude ja hallutsinatsioonide juhtumid, mis oma esinemise hetkel näivad tegelikena. Siit ei tule järeldada, nagu peaks Descartes meelte andmeid alati ekslikeks ja meeleliselt tajutavat maailma illusoorseks. Seda pole põhjust teha, sest inimesed on suutelised meelteandmete ekslikkust ju korrigeerima ja hallutsinatsiooni siiski reaalsetest kaemustest eristama. Kuid seda alles tagantjärele, hilisemas kontrollis ja korrigeerivas analüüsis. See jätab aga iga aktuaalse tajumuse puhul lahti võimaluse, et too võib osutuda meelepetteks. Pealegi, kui me korrigeerime oma meelteandmeid, siis toetume me taas mõnedele teistele meelteandemetele. Kuid kui korrigeeritav meeleline mulje võis olla ekslik, siis ei saa olla põhimõtteliselt (loogiliselt) võimatu, et ka korrigeeriv taju võib olla ekslik. Kui me ka seda soovime kontrollida, siis jällegi mõne uue meeletaju abil jne. arutluskäik viib lõpmatusse
annaabi.ee 
