) Formaalne loogika on õpetus õige mõtlemise üldistest struktuuridest ehk mõtlemis- vormidest, mis on väljendatavad keele vahendusel. (Informaalne loogika on õpetus tulemusliku mõtlemise üldistest struktuuridest, mis võivad olla ka formaalselt mitteanalüüsitavad või mis võivad avalduda ka mitteverbaalselt.) 2_fl_i-v Väide on tõene, kui selle sisu vastab tegelikkusele (tõe korrespondentsteooria). Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. See kehtib formaalses loogikas ning on kokkuleppeline. Loogiliselt õige arutelu käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese järelduse, st loogika uurib tõeste teadmiste saamise reegleid. Formaalloogiliselt õige arutlus võib olla sisuliselt ebaõige, nt juhul, kui eeldused on väärad. LOOGIKA PÕHJENDAMISEST Normativism (antipsühhologism) loogika kirjeldab, kuidas inimene peab mõtlema,
arusaamlike või teaduslike uskumustega. Mõlemad uskumused on koherentsed mõne uskumuste hulgaga! Ent keegi ju ei eelda, et 1) on tõene. Aga koherentsusteoreetik ei saa ütelda, et 1) on väär ja 2) on tõene! 4. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? Vastavusteooria ja koherentsusteooria erinevus! Vastavusteooria: väide – maailm. Koherentsusteooria: väide - teised väited - „Terminiga „tõe korrespondentsteooria“ tähistatakse … tõekontseptsioone, mis käsitlevad tõde kui teadmiste suhet millegagi, mis antud teadmiste suhtes on väline, terminiga „tõe koherentsteooria“ – kontseptsioone, mis käsitlevad tõde kui teadmiste omavahelist kooskõla.“ 5. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni. Pragmatismi (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) kui filosoofiavoolu esindajatele tõekontseptsioonid. Pragmaatiline
kõige kiiremini. Nende nähtuste seletamisel tekib loodusteadustes jällegi müüdilisi elemente ning filosoofial võib olla teaduse kõrval oluline tähendus. Teaduse meetodist. Tunnusteks võiksid olla: kriitilisus, kontrollitavus, intersubjektiivsus, püüdlus objektiivsusele, enesekorrektsiooni võime ning tendents areneda üldisemaks, mahukamaks ja keerukamaks. Teadusliku tõe probleemist. Kui tõeks pidada vastavust tegelikkusele (korrespondentsteooria), siis jõutakse realistlikele seisukohtadele. Selle järgi eksisteerib maailm meist sõltumatult ning teaduse eesmärgiks ongi liikumine tõe suunas tegelikkuse täieliku kirjelduse poole. Realismi kriitikud kahtlevad tegelikkuse tunnetamise võimalikkuses ning inimese võimekuses. Ainus, mille kohta me midagi kindlat väita saame, on fenomenid, mitte tegelikkus. Kui pidada silmas tõde kui kooskõlalisust (koherentsusteooria), siis jõutakse
annaabi.ee 
