8 KRONOLOOGIA (4) 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 9 KRONOLOOGIA (5) 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik 10 ISIKUNÄITUSED Üle 50 isikunäituse Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis, Rakveres, Raplas, Kohtla-Järvel, Vilniuses, Moskvas, Kiievis, Lvovis, Odessas, Kurskis, Harkovis, Simferoopolis, Bakuus, Soomes, Rootsis, USAs
Samal aastal sai temast Londoni Kuningliku Seltsi liige. Ta jäi sellele ametikohale kuni 1952. aastani. Üheksa aastat hiljem naasis ta Cambridge, kus sai temast Corpus Christi College kapten (ehk juhataja), seal ta jäi ka pensionile 1962. aastal. 1943. aastal löödi Georg Paget Thomson rüütliks. George Paget Thomson on olnud American Academy of Arts and Sciences väliskomisjoni liige ning Lissaboni Akadeemia ja Austria Akadeemia korrespondentliige. George Paget Thomson on kirjutanud raamatu aerodünaamikale ja teistele teaduslikele töödele. Tema avaldatud tööde hulka kuuluvad ka populaarne raamat ,,Atom ja lähitulevikus", avaldati 1955. aastal ning ,,Inspiration of Science" avaldatud 1962. aastal. Tema teised teosed: Atom (1930, 6. ed. 1962), Laine mehaanika vabad elektronid (1930), Teooria ja praktika Electron Difraktsioon (1939), Inspiration of Science (1961), JJ Thomson ja Cavendish
28. novembril 1915 sündis Tallinnas 1931 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis 1938 1940 õppis samas koolis maalimist 1939 esimene avalik esinemine 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige, Riigi Kunsttööstuskooli õppejõud 1942 1944 Jaroslvalis kunstnike kollektiivis, ringekunstnik 1943 Eesti Kunstnike Liidu asutajaliige 1944 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi dekaan 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 Leningradi Eksliibriste ja Graafika ühingu auliige 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Auhinnad 1948 Eesti NSV Riiklik preemia 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia 1961 Ljubljana IV rahvusvaheline graafikanäitus 1962 NSVL Kunstide Akadeemia hõbemedal 1965 Nõukogude Eesti preemia 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali preemia
Tööstusõpilaste Koolis ja Poeglaste Ametikoolis 1942 1944 kuulus Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi, rindekunstnik 1943 Eesti NSV Kunstnike Liidu asutajaliige 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Evald Okas on osalenud eesti kunstiajaloos enam kui 60 aastat. Ta on omandanud erialahariduse Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. Okas alustas oma kunstnikukarjääri, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda 1942 Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal
maalis E. Okas hulga portreid kohalikest kaluritest ja kalurineidudest. Evald Okas on töötanud 1944 aastast Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, alates 1954 aastast professorina ning alates 1993 emeriitprofessorina. 1944 dekoratiiv- ja monumentaalmaali eriala dekaan ja monumentaalmaali ning joonistuse õppejõud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (1951 aastast Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) 1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor. 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige. 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik. 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. Tal on tütred Mari Roosvalt ja Kai Koppel, poeg Jüri Okas ning kolm lapselast. Samuti asub tal Haapsalus oma muuseum kus toimub ka suvekool, mis on Evald Okase Muuseumi suvisesse koolitusprogrammi kuuluv täiskasvanutele mõeldud
1824. aastal saabus von Wrangell tagasi Peterburi ning teda autasustati tehtud töö eest Püha Vladimiri 4. järgu ordeniga. Aastatel 1825–1827 juhtis von Wrangell ümbermaailmareisi prikil "Krotki" ülesandega teha eeltöid Kamtšatka muutmiseks Venemaa kolooniaks. 1827. aastast oli von Wrangell Keiserliku Teaduste Akadeemia korrespondentliige ja auliige (1855), üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest. 1829. aastal abiellus Wrangell Elisabeth von Rossilloniga. 1829. aastal määrati Wrangell Venemaa Põhja-Ameerika kolooniate kindralkuberneriks Alaskal, kuhu ta jäi 5 aastaks, jätkates samal ajal loodusteaduslikke ning etnograafia-alaseid uuringuid.
valgustama. Ka Tartu Tähetorni linnast välja kolimise mõte liikus juba esimesel Eesti ajal, enne Teist maailmasõda. 1950. aastate alguses tuldi selle mõtte juurde tagasi. Nüüd olenes iga ettevõtmise edu Moskva suhtumisest. Märkimisväärne ja tuleviku suhtes oluline üritus oli Tartus peetud Astroveti väljasõiduistung 1953. aastal. Ühtlasi peeti väike teaduskonverents ja sellel näitas hilisem Eesti Teaduste Akadeemia korrespondentliige Grigori Kuzmin Moskva teadlastele, eriti professor Pavel Parenagole, et provintsis võivad ka tublid teadlased kasvada. Kuna observatooriumist jäi külalistele hea mulje, siis kulgesid ka rahastamise asjad soodsalt ja kohapeal sai järgmiseks ülesandeks uue observatooriumi asukoha valimine. Selleks sõitsid juba meie hulgast lahkunud ja mõned veel elavad (akadeemik Jaan Einasto) astronoomid jalgratastel ja muude liiklusvahendite abiga läbi Tartu ümbruse potentsiaalselt sobivad paigad
annaabi.ee 
