teostavad järgm. tehinguid: 1)sularaha tehingud, mille eesmärgid finantsmudeli loomine. Personali osak: ·uute töötajate otsimine clearingu puhul toimub kõikide vastastikuste kohustuste tasaarveldus. on: ·klientide vajaduste rahuldamine ·valuutade vahetamine Kõik pangad avavad Arvelduskeskuses korrespondentkonto, millel töötajate väljavahetamine ja tööle võtmine ·töötajate karjääri ·spekuleerimine valuutakursside alusel ·pangavaluuta posits. hoiavad teat. summa tasaarvelduseks. Maksja esitab pangs planeerim
intressid hakkavad tõusma, siis võib eelistada raha hoidmist muude alternatiivide asemel ning intresside tõusujärgselt raha kohe tõusvate intressidega instrumentidsse investeerida. Seega on spekulatiivne motiiv seotud tavaliselt mingite panga jaoks kasulike tulevikumuutustega. Eesti pangad hoiavad oma rahalisi vahendeid Eesti Panga arveldusvalitsuse kontodel ning iga pangapäeva lõpus teostatakse kontopositsioonide kliiring. Kui panga korrespondentkonto lõppjääk keskpangas on kliiringpäeva lõpuks positiivne, siis paljudes arenenud maades on lubatud nende üleliigsete vahendite investeerimine finantsinstrumentidesse, millest enamlevinud on nn üleöölaenud. Mõnes riigis maksab keskpank positiivse kontojäägi korral ka intresse. Eesti Pank alustas kontojääkidele intresside arvestamist 1996. aastast, kuid keskpanga poolt makstav intressimäär on
riikide pangad ja maksesüsteemid. Rahvusvaheline maksesüsteem on välisvaluutaturgudel toimuvate tehingute ja tavaliste välismaksete teostamiseks vajalike asutuste ühendus. Kaasaja rahvusvaheliste arvelduste süsteem põhineb suures osas pankadevahelistel korrespondentsuhetel ja vastavate korrespondentpankade võrgule. Korrespondentsuhted tähendavad seda, et rahvusvahelisi makseteenuseid pakkuv pank on avanud arvelduste teostamiseks mõnes teises pangas korrespondentkonto. Välismaksete teostamine toimub korrespondentkontode vahendusel. Korrespondentpangad täidavad välismaksete teostamisel analoogselt siseriiklike maksete süsteemiga kliiringasutuse funktsiooni. Korrespondentkontol olevad summad noteeritakse selle riigi kohalikus valuutas või Euroopa ühtse rahasüsteemi (EMU) liikmesriikides EURO-s, et vältida liigseid erinevate valuutade vahelisi konverteerimisi. Kuna välismakse sooritamisest võivad osa võtta mitmed pangad, on sellise operatsiooni