II kihistus – kuni 10 laiemat võimet. Olulisemad võimed on : • kristalliseerunud intelligentsus (lugemisoskus ja üldine informatsioon), mis on vajalik keelekasutuseks; • voolav intelligentsus (loogiliste järelduste tegemine, arutlus, ülesannete lahendamine uutes oludes ja kontekstides); • üldine mälu ja õppimisvõime. III kihistus – üldine intelligentsus. 6) Vaimsed võimete mõju edukusele koolis ja tööl. Seos õpitulemustega: intelligentsustestide tulemused korrelleeruvad märkimisväärselt õpitulemustega (jääb vahemikku 0,2-0,6, keskmine 0.4). Korreleerumine on tugevam hoolikalt koostatud ainetestide tulemustega kui õpetaja pandud hinnetega. Intelligentsustestidega väidetavalt mõõdetud vaimne võimekus ei määra kooliedukust. Alati jääb võimalus, et mõlemat (niii IQ-d kui õpitulemust) mõjutavad teised faktorid (kodu, kasvatustingimused). Seos edukusega tööl: siin on korrelatsioon 0.2-0,8 vahel. Uuritud on erinevate kutsealade esindajate
populatsioon on tugeva valiku all. 5. Võrdle põhikomponentanalüüsi ja Fst analüüsi populatsioonide erinevuse määra ja iseloomu hindamisel. Paariviisiline Fst arvutus – „ülevaateanalüüs“, mida on hea kasutada ka suuremahuliste ülegenoomsete andmestike puhul. Võrdlemine toimub populatsioonide või populatsioonigruppide tasemel. Põhikompomentanalüüsi korral leitakse omavahel korrelleeruvad tunnused ja neist konstrueeritakse uued tunnused – põhikomponendid, mis definitsiooni järgi enam omavahel ei korreleeru. Põhikomponent analüüsi kasutatakse suuremahuliste genotüpiseerimisandmete analüüsil andmete üldistamiseks üksikute proovide tasemel. Põhikomponentanalüüsi puhul näeme erinevaid kihte samas kui Fst puhul on kogu erinevus ühte dimensiooni taandatud. 6. Kirjelda Structure-sarnaseid meetodeid populatsioonide
C. Spearmani ja L. Thurstoni intelligentsuse mudelid ning nendest tulenevad järeldused int.testide koostamiseks. Üheks esimeseks intelligentsusmudeliks sai SPEARMANI üldfaktori (g-faktori) ja erifaktorite (s-faktorite) teooria ehk kahefaktoriline intelligentsusmudel. Üldfaktor – inimese võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktorid – spetsiifilised vaimsed võimed (verbaalne, ruumiline ja matemaatiline võimekus). Kõik erivõimed korrelleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega (mudel graafiliselt linnu kujutisena). THURSTONEi (1938) intelligentsuse mudel (graafiliselt tanki moodi . kome suurt kivi ühendab kolm väikest kivi) kirjeldab intellekti baasvõimete kombinatsioonidena. Baasvõimed – verbaalne mõistmine, numbriline ja ruumiline mõtlemine, mälu, taju- ja otsustamiskiirus. Intelligentsustestide struktuur ja ülesannete iseloom sõltubki sellest millisest intellektiteooriast lähtutakse. Enamik
annaabi.ee 
