jaotus nende vahel (ühtlane jaotus, normaaljaotus vms). ● Mudelit jooksutatakse erinevate sisendnäitajatega umbes 1000 korda. ● Genereeritakse tulemuste tõenäosusjaotus. ● Arvutatakse välja NPV standardhälve ja keskmine. Keskmine näitab NPV puhul projekti suhtelist oodatavat kasulikkust ning standardhälve projekti riski (mida suurem, seda suurem risk). ● Spetsiaalsetes simulatsiooni tarkvara pakettides on võimalik sisendeid omavahel korreleerida. 32. Nimetage 3 olulisemat otsustuspuu kasutamise probleemi. 1. Me ei saa projekti eluea jooksul diskontomäära muuta st ei saa arvesse võtta võimalikku riski muutumist. 2. Tõenäosuste omistamine põhineb subjektiivsetel hinnangutel. 3. Otsustuspuu võib muutuda erinevate valikute lisamisel väga kiiresti väga keeruliseks 33. Milles seisneb ajastamise optsioon? Ajastamisega seotud optsioonid – Kohe investeerimise asemel saab
tagada ka taastamiseks sobiva ajaakna pikkus. Logide haldus Hea administraator loeb logisid. Logides on kirjas mh. ka ebatavalised sündmused ja veasituatsioonid, mida antud server, rakendus vms. on pidanud läbi elama. Tänapäeval on logimine kasutusel väga laialdaselt – suure tõenäosusega vaatasid teie auto logi viimase õlivahetuse käigus ka autoremonditöökoja spetsialistid saamaks aru, kas teie auto tervisega on kõik korras. Too näiteid, milliseid sündmusi ja mil moel saab korreleerida? Kui logisid tootvaid objekte (näiteks servereid) on väga palju muutub hädavajalikuks tsentraalne logide haldamine. See tähendab et logid konsolideeritakse kokku samasse faili / andmebaasi ning töödeldakse seal edasi. Logide töötlemiseks on mõistlik kasutada automatiseeritud vahendeid, näiteks sündmuste korrelaatorit. Tsentraalne ülevaade kõikide hallatavate objektide logidest võimaldab lihtsamalt avastada ka globaalsemat sorti seaduspärasid.
Küll aga tuleb ka selliste meetodite puhul arvestada saastumisvõimalustega teistest looduslikest allikatest ja seetõttu tuleb kasutada erinevaid meetodeid paralleelselt. 9. Kui tegemist on arvatava australopiteegi luustikuga kusagil Ida-Aafrika murranguvööndi settekivimites, siis milliseid dateerimisviise (nii otseseid kui kaudseid) soovitaksid, milliseid aga üldse mitte? Australopiteegi puhul (2-3 MAT) soovitaksin statigraafilise liigestamise (suhtelist vanust saab korreleerida asukohaga kivimikihis stati üksuste eristamise abil) ja kaalium-argoon kella (settekivimites argoon alles). Ei soovitaks süsinik-14, puurõngaste ega luminestsentsi järgi dateerimist, sest need meetodid ei ole antud juhul usaldusväärsed. Saab kasutada paleomagnetismi, mis kinnitaks stati iseärasusi. Ka mõned uraanirea lagundamised tuleksid kõne alla. 10. Missuguseid ajastuid Fanerosoikumis iseloomustab nn külmhoone-periood?