5. Atraktiivsusfaktoritel on reeglina erinevad mõõtühikud (kroonid, protsendid, suhtelised suurused). Seepärast ei ole võimalik nendevahelisi matemaatilisi tehteid vahetult teha. Enne tuleb atraktiivsusfaktorid teisendada ühesuguse dimensiooniga suurusteks. Selliseks võivad näiteks olla pallid. Seega tuleb koostada nn. Korrelatsioonitabel, mis seoks faktorite arvväärtusi (või nende vahemikke) pallidega. Järgnevalt on esitatud atraktiivsusfaktorite korrelatsioonitabeli näide. Kõige sagedamini kasutatakse hindamisskaalasid 1 5 või 1 10. Tabel 2. ATRAKTIIVUSFAKTORITE KORRELATSIOONITABEL PALLID FAKTORID 5 4 3 2 1 ATRAKTIIVSUSFAKTORITE SKAALAD Segmendi suurus > 100 80 - 100 40 - 79 10 39 < 10 (milj.kr.)
5. Atraktiivsusfaktoritel on reeglina erinevad mõõtühikud (kroonid, protsendid, suhtelised suurused). Seepärast ei ole võimalik nendevahelisi matemaatilisi tehteid vahetult teha. Enne tuleb atraktiivsusfaktorid teisendada ühesuguse dimensiooniga suurusteks. Selliseks võivad näiteks olla pallid. Seega tuleb koostada nn korrelatsioonitabel, mis seoks faktorite arvväärtusi (või nende vahemikke) pallidega. Järgnevalt on esitatud atraktiivsusfaktorite korrelatsioonitabeli näide. Kõige sagedamini kasutatakse hindamisskaalasid 1 5 või 1 10. Tabel 2. ATRAKTIIVUSFAKTORITE KORRELATSIOONITABEL PALLID FAKTORID 5 4 3 2 1 ATRAKTIIVSUSFAKTORITE SKAALAD Segmendi suurus > 100 80 - 100 40 - 79 10 39 < 10 (milj.kr.)
6). Lätis langes maksehäirete osakaal 2005-2007 6%-lt 2%-ni ning aastatel 2007-2011 tõusis 7%-ni. Eestis on aastatel 2005-2012 rahvastiku osakaal, kellel esineb maksehäireid, jäänud sarnaselt Leeduga 2% piirimaile. Seega on maksehäirete näitaja volatiilsus Eestis ja Leedus võrreldes Läti ja Iirimaaga oluliselt väiksem. Korrelatsioonikordaja väärtus oli Eesti ja Saksamaa ning Eesti ja Leedu vahel 0,6, mis on ka korrelatsioonitabeli järgi suurim (vt Lisa 7). Teiste riikide vahel esines nõrk korrelatsioon, seega maksehäirete järgi on riikide lõikes olulisi erinevusi ning ühtset mustrit tuvastata on keeruline. 43 Järgnev joonis (joonis 12) illustreerib riikide elanikkonna tööhõive muutust perioodil 2005 kuni 2012. Teise klastri riikide puhul (Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja
annaabi.ee 
