seksuaalsele käitumisele. Selle käitumise kohaselt ei ole sellised inimesed võimelised nägema oma sellelaadse käitumise riske pikas perspektiivis vaid kipuvad eelistama lühiajalist tulu spontaanse suhte näol. I uurimuse hüpotees-alkoholi kasutamisel väheneb nende naiste hulgas,kes kasutasid rasestumisvastaseid pille,sarnaselt meeste hulgas leitule,nende arv,kes kondoomi kasutamise tähtsusele tähelepanu pöörasid(korrelatsiooniline katse).Eksperimentaalse katse puhul oli hüpotees, mille kohaselt joobes inimesed avaldavad enam kavatsust ja soovi kaitsmata seksuaalsele suhtele,kui seda teevad kained inimesed.Neljanda eksperimendi puhul eeldati,et joobes meesterahvaste puhul on need ka valmis enam asuma vahekorda ilma kondomita,kui kained meesterahvad. 4. Kuidas defineerib autor operatsionaalselt muutujad? Millised need on? Mitu taset sellel (neil) on? Miks just nii??
Enamus kõrge linnastumise astmega maid on reeglina naftariigid või suhteliselt kõrge industrialiseerimise tasemega. Enamusel neist on ka kõrge SKP ühe elaniku kohta. Siit on välja jäetud sisulised linnriigid, kus linnastumise aste on 100%. Reeglina on kõrge astmega industriaalmaad ning natukene väiksema astmega suure territooriumiga ja postsotsialistlikud maad. Samas võib mõlema tabeli põhjal väita, et linnastumise astme ja SKP ühe elaniku kohta on nõrk korrelatsiooniline seos. 4. Majanduse üleilmastumine Majanduses rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu; kapitali liikumise kasv maailmas, s.h rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv. Kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism; rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik. üleilmsete reeglistike teke, näiteks konkurentsi-, autorikaitse seadused ja patendid jmt. Majanduse globaliseerimist iseloomustab vabakaubandus, kapitali vaba liikumine, maksude
need rahvad rikkad. Enamus kõrge linnastumise astmega maid on reeglina naftariigid või suhteliselt kõrge industrialiseerimise tasemega. Enamusel neist on ka kõrge SKP ühe elaniku kohta. Siit on välja jäetud sisulised linnriigid, kus linnastumise aste on 100%. Reeglina on kõrge astmega industriaalmaad ning natukene väiksema astmega suure territooriumiga ja postsotsialistlikud maad. Samas võib mõlema tabeli põhjal väita, et linnastumise astme ja SKP ühe elaniku kohta on nõrk korrelatsiooniline seos.(Lembo, Toivo 2009, 10). Linnastumine Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes 7 arengumaades näiteks Ladina-Ameerikas, toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ehk slummid, seal on ka iive suur.