varieerumine ehk koos erinemine). Korrelatsioonikordaja kirjeldab vaid lineaarset seost! · Korrelatsioonikordaja saab olla vahemikus -1 kuni 1. 0 ütleb, et seost ei ole, 1 ütleb, et on funktsionaalne seos. 0 lähedal on seos nõrk, 1 seos on tugev. · Kui r= -1, siis on tegemist kahaneva funktsionaalse seosega kahe suuruse vahel. Kui r =1, siis kasvava funktsionaalse seosega suuruste vahel. Ülejäänud r väärtuste korral sõltub üks tunnustest teisest korrelatiivselt, juhul kui r pole null. Kui r =0, siis eksisteerib kolm võimalust: a) üks tunnus sõltub teisest funktsionaalselt, kuid mitte korrelatiivselt (vaatluspunktid horisontaalsirgel); b) seose suund pole määratud (vaatluspunktid ringikujulisel alal); c) puudub lineaarne seos, kuid tegemist on mingit mittelineaarset seost esitavate andmetega (vaatluspunktid paiknevad sümmeetriliselt näiteks paraboolil). EKSAMI KÜSIMUSED SEOSTE ANALÜÜSI KOHTA:
teoreetilisele joonele. Seose ranguse hindamiseks kasutatakse korrelatsioonikordajat või korrelatsiooniindeksit. Korrelatsioonikoefitsiendi väärtused on -1 ja 1 vahel Kui r = -1, siis on tegemist kahaneva funktsionaalse seosega kahe suuruse vahel. Kui r =1, siis kasvava funktsionaalse seosega suuruste vahel. Ülejäänud r väärtuste korral sõltub üks tunnustest teisest korrelatiivselt, juhul kui r pole null. Kui r =0, siis eksisteerib kolm võimalust a) üks tunnus sõltub teisest funktsionaalselt, kuid mitte korrelatiivselt (vaatluspunktid horisontaalsirgel); b) seose suund pole määratud (vaatluspunktid ringikujulisel alal); c) puudub lineaarne seos, kuid tegemist on mingit mittelineaarset seost esitavate andmetega (vaatluspunktid paiknevad sümmeetriliselt näiteks paraboolil ) 3
punktid hajutatud ehk mida lähemal paiknevad need seose kuju ja suunda iseloomustavale teoreetilisele joonele. Seose ranguse hindamiseks kasutatakse korrelatsioonikordajat või korrelatsiooniindeksit. Korrelatsioonikoefitsiendi väärtused on -1 ja 1 vahel Kui r = -1, siis on tegemist kahaneva funktsionaalse seosega kahe suuruse vahel. Kui r =1, siis kasvava funktsionaalse seosega suuruste vahel. Ülejäänud r väärtuste korral sõltub üks tunnustest teisest korrelatiivselt, juhul kui r pole null. Kui r =0, siis eksisteerib kolm võimalust a) üks tunnus sõltub teisest funktsionaalselt, kuid mitte korrelatiivselt (vaatluspunktid horisontaalsirgel); b) seose suund pole määratud (vaatluspunktid ringikujulisel alal); c) puudub lineaarne seos, kuid tegemist on mingit mittelineaarset seost esitavate andmetega (vaatluspunktid paiknevad sümmeetriliselt näiteks paraboolil ) 3
• muutub maastiku struktuur, ainering, soojus- ja niiskurežiim jm. • hävib osa looduslikke maastikke 8. Maastiku määravad-, diferentsiaal- ja indikaatorkomponendid. (LOENG 3) Kuigi maastik koosneb üksikkomponentidest ei ole nende osa • maastike kujundamisel ühesugune, • samuti alluvad nad erinevalt inimtegevusele. Maastiku väljakujunemisel ja differenseerumisel ruumis on oluliseks nn. määrava komponendi osa : • mis tingib ja enamasti korrelatiivselt peegeldab terve hulga teiste komponentide iseloomu ja omadusi • ning millest antud regionaalsetes tingimustes kõige enam sõltuvad ka eraldatava ühiku majandusliku kasutamise võimalused. Eraldatakse: • 1. Diferentsiaalkomponendid. Maastiku diferenseerumisel kõige määravamad. Nad on suhteliselt püsivad ning inimese poolt raskesti muudetavad - pinnamood, kivimid, pinnakate • 2. Diferentsiaal-indikaator komponendid
annaabi.ee 
