8mber, et mitte teistkordselt tagsi p88rduda ja kallist aega raisata. .....korrektuur laevas · Kui Tm/I vajalikud punktid on l2bi t88tatud, tehakse ka Tm/le ring 8mber · Kui kaart on korrigeeritud, tehakse kaarti raami all vasakus nurgas m2rge Tm/I numbritest, mille j2rgi korrektuur teostati · Viimase l2bivaadatud TM/I kuup2ev kirjutatakse tabelisse kaarti vabal pinnal ning allkitjastatakse korrektuuri teostaja poolt Raaadio teel edastatud korrektuurist · Kaardi kaasajastamisel on v2ga t2htis roll radio teel tuleval korrektuurimaterjalil · See kirjutatakse kaartile tavalise pliiatsiga ning tehakse juurde m2rge raadioteate numbrist, allikast ja kuup2evast · Kui kaart v6etakse kasutusest ja asendatakse uue v2ljaandega, siis tuleb kontrollida, kas kas antud korrektuuriandmed on uuel kaartil olemas · Kui ei ole, tuleb korrektuurimaterjal ka uuele kaartile kanda
sagedasti otse vastupidine olukord: juhuslike inimeste kogu veel juhuslikuma vaimupagasi ning selle edasiandmise- ja tarvitamisoskusega." 1923 kirjutas Päevaleht, et Tallinnas avatakse "ajakirjanduse kool" st 3 kuud kestev kursus, mille õppekavas oli 43 õppeainet. Kesksel kohal olnud ajakirjanduse tehnika (õpetus artiklite, juhtkirjade, päevauudiste kirjutamisest, kirjasaatjast, telegrammidest ja telegraafiagentuuridest, korrektuurist, trükikojast jms), selle kõrval toimetusetöö, nädalalehe tegemine, stenograafia, lisaks rahaasjandus, börss, poliitiline majandus, eesti ja vene ilukirjandus, eesti ja vene ajakirjanduse ajalugu, revolutsioon ja kongressid jne. Kas see kursus toimus, ei oska hetkel ütelda. Ajakirjanike kvalifikatsiooni parandamiseks pakuti välja kursuste korraldamist, avada ülikooli juures vastav osakond, kehtestada prooviaasta ja sooritada kutseeksam, koguni avada kutsekool ajakirjanike õpetamiseks
tekstide mõttes räägime peamiselt tõlkimisest, kuna raamatu rõhk on oskussuhtluse mitmekeelsel osal. Kokku räägime seetõttu tõlke toimetamisest, aga kõike järgnevat peaks saama edukalt rakendada ka ükskeelsele suhtlusele ja muudele keelealase meeskonnatöö liikidele peale kitsas mõttes toimetamise. Pea kõik tõlkebürood väidavad, et neilt kliendile minevad tekstid on alati toimetatud. Aga mis mõttes toimetatud? Peale toimetamise eri liikide räägitakse veel ka korrektuurist, väljastusülevaatusest, väljastusvalmidusest jm. Kokkulepet kõigi nende tegevuste sisu teemal ei paista olevat ja selle saavutamine pole ka ühe õpiku võimuses, mistõttu piirdume loodusest seni leitud mitmekesisuse kirjeldusega. Ka toimetamise tööprotsessi kindlaksmääramisel on valikuvõima- lusi üsna mitmes küsimuses. Kes vastutab sihtteksti kvaliteedi eest, kas tõlkija või toimetaja? Kes peaks toimetaja muutused sihtteksti sisse viima
annaabi.ee 
