inimesed voivad iga hetk töötuks jääda ja poleks ehk kedagi kes tegeleks sotsiaaltagatistega? Ka vóivad tekkida olukorrad, kus inimestele palju heaolu toovad asjad nagu pargid, tänavad, tänavavalgustus jne vóiksid kaduda, sest sissetulekut selliste asjade pealt on raske teenida (keegi ei pruugi tahta sellega enam tegeleda). Samuti, kui igalühel on oma óigus ja oma seadused koos oma (maksuliste) korravalvuritega voib välja kujuneda olukord, kus koik hakkavad pidama sóda kóikide vastu (kuni raha jätkub?)! Samuti prostitutsiooni, narkootikumide, mürgid jne kauplemisel tekivad küsimused ja probleemid kui palju puudutavad need inimese omandióigust iseendale ja kui palju vóib selle juures tekkida tahtlikku halva tegemist kaasinimestele. Anarhokapitalism suurendab inimeste vóórandumist ühiskonnast ja üksteisest. Terve konkurentsi asemele vóib tekkida olukord kus igaüks vóitleb
Seda ei jätnud kasutamata Marat' ajaleht Rahva Sõber, kuid ka need, kes siiani olid kuninga vetoõiguse vastased. Alles nüüd jõudis paljude prantslasteni arusaam, et riiki saab valitseda ka ilma kuningata. 17. juunil 1791 suundus lärmakas rahvahulk sümboolsele Isamaa-Altarile (see paiknes Marsi väljal) juba teist korda kuninga tagandamist nõudvat petitsiooni ehk palvekirja asetama. Loobiti, millega juhtus, peksti sisse aknaid, läks kähmluseks korravalvuritega. Linnapea Bailly kuulutas välja eriolukorra, La Fayette andis rahvuskaartlastele käsu märatsejate pihta tulistada. Pariisi linnavalitsuses, mida nimetati PARIISI KOMMUUNIKS (LA COMMUNE DE PARIS) läks ägedaks vaidluseks, kas nii oleks ikka tohtinud toimida. Bailly astus tagasi ja linnapeaks sai PÉTION18 [pe´tjo(n)], kes oli tuntud oma vabariiklike ideede poolest. La Fayette, kes pretendeeris küll linnapea kohale, kuid jäi alla Pétionile, 16
Seda ei jätnud kasutamata Marat’ ajaleht Rahva Sõber, kuid ka need, kes siiani olid kuninga vetoõiguse vastased. Alles nüüd jõudis paljude prantslasteni arusaam, et riiki saab valitseda ka ilma kuningata. 17. juunil 1791 suundus lärmakas rahvahulk sümboolsele Isamaa-Altarile (see paiknes Marsi väljal) juba teist korda kuninga tagandamist nõudvat petitsiooni ehk palvekirja asetama. Loobiti, millega juhtus, peksti sisse aknaid, läks kähmluseks korravalvuritega. Linnapea Bailly kuulutas välja eriolukorra, La Fayette andis rahvuskaartlastele käsu märatsejate pihta tulistada. Pariisi linnavalitsuses, mida nimetati PARIISI KOMMUUNIKS (LA COMMUNE DE PARIS) läks ägedaks vaidluseks, kas nii oleks ikka tohtinud toimida. Bailly astus tagasi ja linnapeaks sai PÉTION18 [pe´tjo(n)], kes oli tuntud oma vabariiklike ideede poolest. La Fayette, kes pretendeeris küll linnapea kohale, kuid jäi alla Pétionile, 16
probleemid. Paremäärmuslike rühmituste (mh fasistlike liigade) populaarsuse kasv. Antiparlamentaarse meeleolu levimine, kuna 1932- 34 olid lühiajalised valitsused ja juhtus skandaale. Kulminatsioon 06.02.1934: paremäärmuslased korraldasid parlamentihoone ees demonstratsiooni ,,varaste ja korrumpeerunud võimukandjate" vastu. Demonstrandid proovisid parlamendi alamkotta sisse tungida. Kokkupõrge korravalvuritega: 15 suri ja 900 sai haavata. Valitsus astus tagasi (võimule parempoolsed valitsused + radikaalid). Sisepoliitiline mõju: kõik vasakpoolsed tõlgendasid sündmusi ühte moodi. Fasistlik riigipöördekatse (tegelikult liialdus). Prantsusmaal sotsiaaldemokraadid ja kommunistid suutsid ajutiselt ületada omavahelised vastuolud (Saksamaal see ei õnnestunud 1932-33). Vasakpoolsete ühine protestimarss (veebruaris 1934). Koos hakati
annaabi.ee 
