Eesti aastail 1850-70 1802.-04. a. seadused andsid talupoegadele õiguse olla oma koduse vara omanikud. 1816. ja 1819. a. seadustega kuulutati talupojad vabadeks inimesteks, kuid kogu maa tunnistati mõisnike omandiks. Talu kasutamise eest tuli teha mõisale teotööd. Teotöö jagunes korrateoks ja abiteoks. Korrategu tähendas teomehele kohustust koos hobusega teha aasta läbi mõisas rakmepäevi. Olenevalt talu suurusest oli ette nähtud nädalas kindel arv teopäevi. Mõisategu tehti kubjaste järelvalve ja sundimise all. Kubjas käis kepiga järel, kontrollis töö headust ja kiirustas mahajäänuid. Teorent ei vastanud Euroopas üha enam leviva turumajanduse nõuetele. Kepihirmu all töötavad teomehed ei tahtnud teha mõisatööd,
1898 aastaks oli Liivimaal välja ostetud 86% talumaid, Eestimaal 50% ja Saaremaal vähem Veel seadusi: 1863 passiseadus, mis lubas talupojal linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires 1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1866 vallaseadus, millega vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisniku kontrolli alt 1868 kaotati teoorjus, täielikult raharendile üleminek Talupoja kohustused olid: I Mõisale: 1. teotöö, mis jagunes korrateoks (korraline nädalategu) ja abiteoks (hooajatööd ajal) 2. naturaalandam vili, käsitöö jne 3. rahamaksud alates 1849, kui mindi üle raharendile II Riikliku kohustused: 1. pearahamaks 2. nekrutiandmise kohustus (vabastatud olid taluperemehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed) 3. sõjaajal teenistus maakaitseväes (1806-1807, 1812, 1854-1855) 4. vägede majutamise ja küüdikohustus III kogukondlikud kohustused: 1. teede korrashoid 2
2. 1856 Eestimaa kubermangus 3. Seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta 4. Teoorjus lõpetati järk-järgult aastaks 1868 ja asendati raharendiga 5. Talude maad aeti ktunti ja alustati nende müüki, määrati kindlaks päriseksostmise kord 6. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised (moonakad) 7. Talupoeg sai arendada iseseisvat majandustegevust Talupoja kohustused: mõisa, riigi, kiriku, kogukonna ees 1. Mõis teotöö, mis jagunes korrateoks ja abiteoks. Naturaalandam-käsitöö, vili jne. Rahamaksud alatest 1849, kui mingi üle raharendile 2. Riik pearahamaks. Nekrutiandmise kohustus (vabastatud taluperemehed, õpetajad, kogukonna ametimehed 3. Kirik kirikumaksud 4. Kogukond Teede korrashoid. Koolimaja ehitus ja remont. Magasiaida ehitamine 1863. aasta passikorraludseseadus ja 1866. aasta vallareform 1. Passiseadus lubas talupojal linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires 2
3. talude maad aeti krunti ja alustati nende müüki, määrati kindlaks päriseksostmise kord 4. mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised (mõisamoonakad) 5. talupoeg sai õiguse arendada iseseisvat majandustegevust (oluliseks said ettevõtlikkus, algatusvõima ja oskus rahaga ümber käia) 4) Talupoja kohustused: mõisale, riigile, kirikule, kogukonnale I Mõisale: 1. teotöö, mis jagunes korrateoks (korraline nädalategu) ja abiteoks (hooajatööd ajal) 2. naturaalandam – vili, käsitöö jne 3. maksud – rahamaksud, alates 1849, kui mindi üle raharendile II Riigile: 1. pearahamaks 2. nekrutiandmise kohustus (vabastatud olid taluperemehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed) 3. sõjaajal teenistus maakaitseväes (1806-1807, 1812, 1854-1855) 4. vägede majutamise ja küüdikohustus III kogukonnale: 1. teede korrashoid 2. koolimaja ehitus ja remont 3
annaabi.ee 
